rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005
harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib mullas hõlmata kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalikud toitained. Nõiaring ehk seenering: Ringi teke saab alguse mullas idanenud ja kasvama hakanud seeneeostest. Kui mingeid tõkkeid ees pole, kasvab seen igas suunas enam-vähem ühtlase kiirusega, umbes 5-25 sentimeetrit aastas. Seeneniidistik tarbib oma kasvupiirkonnas enamjao toitaineid, mistõttu rohi võib jääda nälga ja kuivada. Seente ehitus · Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfipõimik, ebasoodsa perioodi üleelamiseks; · Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik; · Risomorf ehk seenenöör seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Seente paljunemine