Koobalt
Koobalti
elektronskeem on +27|2)8)15)2) ning elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7[1].
3
2. Leidumine looduses
Koobalt on 33-as kõige levinum element ning seda leidub õhus, mullas, setetes, pinna- ja
põhjavees[1]. Maal puhast põlist koobaltit ei ole, sest selle tekkimist takistab atmosfääris
hapnik ning ookeanides kloor. Looduslikke koobalti ühendeid leidub maal palju, enamikkes
kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt
leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise
komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS,
CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti-
arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane
koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20