Laseme kuivada Vaatame paberi peale vastu valgust. Tegime järeldus, mis paberil on lipiid. · Töö tulemus: Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli lahustanudatsetoonis ja pärast paberis jäänud, aga teine mitte. Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks. Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon. · Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli.
· Võetakse 2 kuiva katseklaasi, millesse pannakse umbes 1g tahket ainet · Katseklaasidesse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml atsetooni · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahkel materjalil settida · Katseklaasidest kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada · Kuivi filterpabereid vaadatakse vastu valgust · Esimese proovi paber paistis paremini läbi, seega sisaldas see lipiide 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Kui
annaabi.ee 
