5) Kohtuprotsessi puhul on pealtnägijate vaatlus tõepoolest teadmiste allikas, sest annab kohtule ettekujutuse toimunust. Kuid pealtnägijad eksivad paratamatult, sest igaüks tõlgendab juhtunut omal viisil, toetudes eelnevatele kogemustele ja teadmistele. Toimuva kohta otsuse tegemine on arukas tegevus, sest vaatluse analüüsimine võib osutuda lõputuks tegevuseks ega pruugi lõppkokkuvõttes õige järelduseni viia. 6) Empiristliku lähenemise põhiviga seisneb selles, et teabe lähtekohta samastatakse selle tõestatavusega. Et nende vahel selget piiri teha, ei ole tarvis lähtekohta pöörduda, vaid tasub väidetavaid fakte kriitiliselt uurida. Faktide kriitilise uurimise tagajärjeks on tõe teada saamine, sest siis suudame leida vigu, mis annavad meile aimu tõe olemusest. 7) Peaksime küsima: kuidas suudaksime leida ja kõrvaldada vea, sest ideaalseid, täiesti usaldusväärseid allikaid
Pedagoogilise psühholoogia seminaris kasutamegi me informatsiooni rekonstrueerimist. Iga õpilane teeb ühe teema kohta referaadi, milles on ta hiljem palju pädevam kui teistes teemades. 2.2.3. Empirism ja ratsionalism Probleemiks õppimise käsitlemisel kas informatsiooni vastuvõtmisena või teadmiste konstrueerimisena pole mitte meetodid, mida õpetamisel kasutatakse, vaid arusaam, mis tegelikult teadmine on (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on empiristliku suunitlusega, arvavad, et inimese teadvuses moodustuvad üldistused ümbritsevast elust, on maailma tegelike omaduste peegeldusteks ja eksisteerivad õpilase tunnetustegevustest sõltumatult. Seega on nende meelest õppetöö eesmärk aidata õpilastel konstrueerida õigeid mõisteid (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on ratsionalistliku suunitlusega, usuvad, et teadmine on peidus nendes konstruktsioonides, mida õpilased ise loovad. Sellest lähtuvalt, et ei saa õpetaja
sellele usaldusväärsem teadmisallikas kui kogemus; mõned rat- sionalistid on läinud isegi niikaugele, et ütlevad, et mõtlemine on ainus teadmisallikas. Ning selle seisukoha aluseks on lihtsalt see, et ainsad teadaolevad paratamatud tõed maailma kohta on tea- da mõtlemise ja mitte kogemuse kaudu. Nii et kui me suudame näidata, et kõnealused tõed kas ei ole paratamatud või ei ole "tõed maailma kohta", kõrvaldame ratsionalismi tugipunkti. Tõestame empiristliku väite, et pole olemas "mõistuse tõdesid", mis osutak- sid faktidele. Väita, et loogika ja matemaatika tõed ei ole paratamatud ega kindlad, on suund, mille võttis Mill. Ta väitis, et need propositsioo- nid on induktiivsed üldistused, mis põhinevad äärmiselt suurel hul- gal juhtumitel. Asjaolu, et toetavate juhtumite arv on niivõrd suur, seletas tema seisukohast ära meie uskumise, et need üldistused on paratamatult ja universaalselt tõesed. Neid toetavad tõendid on nii
Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole
Näiteks füüsika järgi on tegelikuses kõikjal tühjus aga meile näiv et siin siiski on midagi. Skeptitsistliku positsiooni kohaselt on tegelikus siiski teistsugune kui meile näiv maailm. Kuna meie keha on piiratub meid siis me ei näe seda. Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Empiristliku seisukoha kohaselt lähtub teadmine alati meelelisest kogemusest. Meeleliseks kogemuseks loetakse inimese kolme meelt: maitsemeel, kompimismeel, haistmismeel, kuulmismeel, nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke. David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti. 8
Hingel on kolm alget: mõistuslik (tarkus, valitsejad), afektiivne (n-ö südamejõud, mehisus, vaprus sõjamehed) ning himustav (naba ja maksa piirkonnas, tasakaalukus käsitöölised). Platoni pooldas teooriat: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel üks hing. Hingesid juurde ei teki, nad toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust (iga hingealge täidab talle loomukohast ülesannet). Locke on empirismi peaesindaja. Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk)
N: hing, maailm, Jumal. 4)idola tribus - tervele inimkonnale omased pettekujutlused. Inimlik vaim osutub sageli kõverpeegliks, põhilisim kodutus: vaatab asju korra- ja reeglipärasuse seisukohalt; 11 kõigele püütakse omistada eesmärki ja põhjust. Me võime luua korra kaose elementidest (nagu lind pesa teeb). Maailma asjade tegelik seos on kausaalne. Selge tunnetuseni jõudmiseks tuleb eelnevatest lahti saada. Esimene kogemus - filosoof (empiristliku suuna rajaja). Teaduslik meetod. Kuidas kontrollida olemasolevat kogemust ja selle ehtsust? Vaid eksperimendiga. Kõik muul viisil saadud materjal on juhuslikku laadi. Loodus ütleb just seda, mida küsime. Tol ajal samm edasi. Loodusteadustes vaja süstemaatilist katsetamist. Bacon töötab süllogistika asemele välja induktiivse meetodi. Kogemuseksperimentteooriatulemus.
annaabi.ee 
