väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, iseloomulikke suurusi: äravoolunormi, max- ja hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. minvooluhulki või vooluhulka ühel või teisel kuul teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning või aastaajal. Suuri vooluhulki on vaja määrata empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk väärtust vähendada ning vastupidi
kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei
kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis on elu?" Neis küsimustes puudub see miski, mis viitaks meile kust kohast vastust täpselt otsida. Erinevalt empiirilistest ning formaalsetest küsimustest puudub neil see tugi, kust leida vastust. Lisaks võib jääda mõtlema veel sellele, kas üldse vastus on olemas. Kui vastus on olemas, kust me selle vastuse saime? Kõik jääb üsnagi lahtiseks, kindlaid proovimismeetodeid ning fakte ei ole. 3. Astronoomiat võis nimetada filosoofiliseks haruks seetõttu, et otseselt polnud võimalik astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei
maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Thalese teoorias on (624-545)- kõige alus vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal: lainetus põhjustab maavärinaid. Anaximandros arvas (610-547), et elu algalus on apeiron (`piiramatus, lõpmatus'), mis on määratlematu aoriston
alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. Alguses toimub absoluutne tsentraliseerumine ja kontsentreerumine ning keskuse rahvaarv suureneb. Linnastumise lõppfaasis toimub suhteline tsentralisatsioon ehk keskust ümbritseva tagamaa rahvaarv kasvab, samas kui keskuses rahvaarv väheneb. Tormiline linnastumine sai teoks industriaalühiskonna kujunemise käigus. Vastavalt
analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta. Aristoteles kui filosoof Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu
Variatsioonitegur Cv iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs väärtust vähendada ning vastupidi. Kui rahuldav tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku tõenäosusega vooluhulga. Vooluhulkade leidmine, kui vaatlusandmed puuduvad: maxvooluhulgad: Kui vaatlusandmeid on vähe ja ka rida ei õnnestu pikendada, tuleb arvutuslikud maksimumvooluhulgad arvutada empiirilistest valemitest. Eestis võib selleks kasutada K
Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu on inimene võimeline registreerima ja õigesti tajuma. subjektiivne vastand objektiivsusele, mõtlejast, teadvusest sõltuv teadmise, tõe juhtum, kehtib ainult antud mõtleva subjekti, tema empiiriliste teadmiste ning emotsioonide puhul, teised teadvused ei pruugi selle teadmise kehtivust tajuda 2
Hiljem näeb Fichte Jumalas absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib deduktiivne loogiline seos: ehkki teaduslikke seadusi ei saa tuletada empiirilistest vaatlustest, saab empiirilisi vaatlustulemusi tuletada teaduslikest seadustest. Fichte uskus, nagu kõik pärast Newtonit, et klassikalise füüsika seadused on täiesti objektiivsed ja igavesti tõesed: kui teaduslik seaduspära on olemas, siis järgneb sellest absoluutse loogilise vältimatusega, et teatavad sündmused empiirilises maailmas toimuvad ja et nad toimuvad just nii; ning et nõnda see tõepoolest ja ilma eranditeta ka on. Sellest lähtudes arendas Fichte välja õpetuse, mille
· Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest · Uurija keskendub nähtuste tähendusele · Uurija püüab mõista, mis sünnib · Uurija vaatleb iga situatsiooni tervikuna · Teeb üldistusi induktsiooni abil lähtudes andmetest · Kasutab kvalitatiivseid meetodeid · Ühe objekti eri ajahetkede uurimine Induktsioon ja deduktsioon · Induktsioon tehakse üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest (süntees). · Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende lapsepõlvest · Järeldus: kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel Induktsioon ja deduktsioon · Deduktsioon järeldusi tehakse loogiliste arutlustega (analüüs). · Eeldus: kõik metallid paisuvad soojendamisel. · Eeldus: raudteerööpad on metallist. · Järeldus: raudteerööpad paisuvad soojendamisel. Induktsioon
terminitega AGENT ja KOGEJA. 24) Kvantitatiivne meetod keeletüpoloogia haru, tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 25) Empiiriline meetod uurimismaterjaliks on tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. 26) Induktsioon arutlus, mis viib empiirilistest eeldustest empiirilistele järeldustele. St järeldatakse midagi sellist, mida eelduste sisus pole, kuid mis on tõenäoline või eeldustele tuginev. Ehk induktsioon liikumine üksikult üldisele; näitest üldistus. 27) Deduktsioon loogiline arutlus, mis viib eeldustelt järeldusele. Selle erinevus induktsioonist: ei saa järeldada seda, mis eeldustest loogiliselt ei järeldu.
See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahulik harmoonia. Templid olid põhiliselt ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Arvukalt ehitati amfiteatreid. Neist
Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper) Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. 3 Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline
(§ 14) Loodus on asjade eksisteerimine, kuivõrd on see määratletud üldiste seadustega. Loodus on vaadelduna kui materialiter, kõigi kogemusobjektide kogum. (§ 16) Kanti huvitab looduse kui kogemusobjektide seaduspärasus. Seadus, millest räägitakse, ei ole empiiriline. Loodusseadus on aprioorset päritolu. Kogemusotsustused ei saa oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetust tunnetamisest, vaid üksnes empiiriliste otsustuste üldkehtivuse tingimusest; see aga ei sõltu iialgi empiirilistest ja üldse meelelistest tingimustest, vaid alati üksnes puhtast arumõistusest. (§ 19) Asjadest ei räägita kui iseenesest, vaid kui võimaliku kogemuse objektidest. Tegemist on asjaga tähenduses, et seda käsitletakse objekti kui sõltumatult kogemusest. Võimaliku kogemuse objekt osutub looduseks. Peab olema veel teine otsustus, enne kui taju võib muutuda kogemuseks. Puhas aprioorne aru, mille ülesanne on vaid määrata kindlaks üldse see viis, kuidas kaemus võib olla
Linnastumist uuritakse linnastumise arengu teooria abil. Teooria väidab, et linnastumisel on erinevad faasid, mis moodustavad linnastumise tsükli. Selleks on kasutusel kaks linnastumise mudelit: 1) lineaarne linnastumise mudel -pärit 1980-ndate aastate algusest. 2) erineva linnastumise mudel- pärit 1990-ndate aastate algusest. Lineaarse linnastumise mudel on pärit 1980. aastate alguses Lääne-Euroopas läbiviidud empiirilistest uurimistest linnade ja nende tagamaade kohta. Mudeliga vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritsevas tagamaal , kasvab või kahaneb ning kummas on kasv või kahanemine suurem. Lineaarse linnastumise mudeli peamisteks faasideks on: 1) linnastumine; 2) eeslinnastumine; 3) vastulinnastumine ja 4) taaslinnastumine. Taaslinnastumine on linnadesse tagasi-migratsiooni arengusuund peale
laste tervise edendamisel. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Füüsiliselt aktiivses keskkonnas tekib turvaline kooliõhkkond ja kujunevad head suhted, mida lapsed ja noored saavad ise arendada, vastutades oma argipäeva ja õppimise eest. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on , kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Rousseau väitis, et meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, käed ja silmad. R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest
ei ole. Sest sellest, et propositsiooni kehtivust ei saa loogiliselt tagada, ei tulene mitte kuidagi, et meist on irratsionaalne seda uskuda. Vastupidi, irratsionaalne on hoopis otsida tagatist, kui se- da ei saagi olla; kindluse nõudmine, kui saavutada on võimalik ainuüksi tõenäosust. Hume'i tööle viidates rääkisime sellest juba varem. Ja selle küsimuse teeme selgemaks, kui hakkame käsitlema tõenäosust, seletades, millist kasu on meil empiirilistest proposit- sioonidest. Näeme siis, et seisukohas, et kõik teaduse ning terve mõistuse "tõed" on hüpoteesid, ei ole midagi loomuvastast ega paradoksaalset; ning järelikult ei ole tõsiasi, et empiirikute tees seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo-
16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline
ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6 - Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud. Jõumoment punkti suhtes on
sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid. Gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui
UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest • Allikad: elupraktika, teaduse arenguloogika, kirjandusallikad • Probleemi/küsimuse testimine: eksperdid, kirjandus, analoogilised uuringud, andmebaasid HÜPOTEES • Hüpotees: uurija vastus esitatud küsimusele. Naiivsed ja teaduslikud hüpoteesid • Hüpoteeside allikad: teooria, teised uuringud, vaatlus/kogemus, loogiline arutluskäik • Nõuded hüpoteesile: väitena formuleeritavus, operatsionaliseeritavus
inetuks. Paljud kunstnikud ei tegelegi enam iluga, vaid millegi hoopis tähtsamaga. Enamikel juhul on tegemist poliitiliste või kunstiteoreetiliste sündmustega. Romantismist küsitakse, et mis teeb kunstiteose originaalseks ja kuidas seda saavutada? Originaalsust aetakse segamini unikaalsusega. Unikaalsus on kordumatus, mingisuguse empiirilise eseme omadus olla erinev kõikidest teistest empiirilistest esemestest. Tundub, et enamus asjad on unikaalsed, sest molekulaarsel tasandil võivad nad erineda. Originaalsus- on peetud silmas niisugust, mida nimetatakse uue sõnavara loomiseks. Sellise kunstiteose loomist, mida on peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Aristotelese järgi kunstnik näeb justkui ideesid ja tema kunstiniku oskus oskab äranähtule mingisuguse vormi anda. Ta valdab
ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)?
1-2 UURIMISKÜSIMUST Uurimistasand: • Isik • Tiim • Projekt • Üksus/osakond • Ettevõte • Tööstusharu • Riik • Maailmajagu Metoodika: ratsionaalsusnõuded: „kontrollitavus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine“ „Kõik teadused, eriti ühiskonnateadused, peaksid hoidma andmast praktilisi hinnanguid, see tähendab, esitamast hinnangulisi väiteid oma ainese kohta“ Induktsioon - empiirilistest tõenditest seaduspärasuste tuletamine. Esimene luik on valge Teine luik on valge … Tuhandendas luik on valge Järeldus: Kõik luiged on valged Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja teatavate leidude kättesaamatus. Deduktsioon – eeldustest loogilise järelduse tuletamine. Eeldus: Audi on auto Eeldus: Kõikidel autodel on mootor Järeldus: Audil on mootor Ei anna/loo uusi teadmisi Abduktsioon – järeldustest parima selgituseni.
kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab sõnastada nii, et sellega saaks tegelema hakata mõni empiiriline või formaalne distsipliin, lakkab see olemast filosoofiline. Seetõttu peeti varakeskajal astronoomiat filosoofiliseks distsipliiniks. Vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei tulenenud vaatlustest, katsetest ja arvutustest, vaid võrsusid mitte – empiirilistest arusaamadest (nt. Täiuslikel kehadel on jumalikust või sisemisest olemusest tulenevalt määratud liikuda ainult ringjoones). Alles siis kui astronoomia alaseid küsimusi sõnastati nii, et selgekujulisi vastuseid sai vaatluse ja katse meetoteid kasutades, pandi alus nüüdisaegsele astroloogiateadusele 5.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda Praktilise filosoofia valdkond: 1
Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse edasiandmist järgnevatele põlvedele. Õuesõpe ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused.
Tegevusuurimus (action research) on uurimustegevus, mille eesmärgiks ei ole pelgalt uute faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus. VALIMI MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED KVALITATIIVSES UURIMUSES Eesmärgistatud / teoreetiline valim (mitte-tõenäosuslik): · uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest
4 põhjalikumaks teha. Ta pakkus välja selgitava raamistiku ja tõstatas küsimuse, kas see andis ülevaate seosest sündimuse, suremuse ja rände kohta teises demograafilises üleminekus. Ta vastas, et pole kahtlustki, et piisav, et mõista, et muutusprotsess, mille see läbis, ei olnud üksteisest sõltumatud. Põhjus, üritades hõlmata suremust ja rahvusvahelist rännet kontseptsiooni, tulenes empiirilistest tähelepanekutest. Ootamatu eluea tõus sünnihetkel ja täpsemalt vanemas vanuses, üllatas demograafe peaaegu samapalju kui väheneb sündimus. Naiste eluiga sünnihetkel võib ulatuda 80aastani ja rohkem, nagu näitavad mõndade riikide andmed, näiteks Jaapan. Ja mis puudutab rännet, oli olnud näiteks mitmetes Lääne-Euroopa riikides, kust külalistöötajad tulid 1960ndatel ning 1970 algul. Esimesed liikumised olid piiratud mandriga: tööjõud lõunast liikus põhja
isiku omadustele, on hakanud alles hiljuti saama arengu-uurimuses süstemaatilise tähelepanu osaliseks. Peamine edusamme on selles suhtes teinud sotsioloogid, kes töötavad elukäigu vaatenurga uurimisel (näit.Clauser, 1986, 1993, see köide ptk 11, Elder, 1974, 1985, see köide, ptk 4). Tänaseni pole olnud ainsatki teoreetiliste teeside integreeritud esitust, sellest vaatenurgast. Tulemus on, et selle põhiseisukohti tuleb järeldada selle protagonistide poolt teostatud empiirilistest uurimustest. See on ülesanne, mille ma võtsin oma kolleegidega ette Cornelli seminaril aasta tagasi. Järgnevas on see, mida söendame järeldada elutee perspektiivi põhiseisukohtadena. Elutee põhimõte 1. Indiviidi oma arengulist eluteed nähakse kinnistatuna nende tingimuste ja sündmuste külge, mis toimuvad ajaloolise perioodi kestel, kui isik elab. Need tingimused ja sündmused vormivad teda jõuliselt. Lühidalt, ajalugu kasutatakse looduse eksperimendina
16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn), epistemoloogiline anarhism (Feyerabend). Formaalteaduse ja intersubjektiivsuse mõisted. Formaalteaduste ja faktiteaduste erinevus. Induktivism - teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism - Popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus.
naaberturgudel rahvusvahelistuma ja seejärel kaugemale psüühilise distantsi osas ning ka igal turul ettevõtted alustavad madala pühendumusega režiimide kasutamisega, näiteks vahendajaga, ja seejärel jõuavad režiimidele, mis viitavad tugevamale pühendumusele, näiteks 100 % -listele tütarettevõttetele. Ehk algset Uppsala mudelit võib mõistlikult tajuda kui testitavate ennustuste kogumit uurimuslikest empiirilistest uuringutest ja mõnest teoreetilisest eeldusest. Uppsala mudelis eeldatakse, et ettevõtted kasvavad ja arendavad oma konkurentsieeliseid kõigepealt siseturul. Rahvusvahelistumise esialgne tõukejõud on müügi laiendamine mastaabisäästu loomiseks ja kasutamiseks. Mudel rõhutab kogemuslike teadmiste rolli vahendina, mis vähendab ebakindlust välisturu tingimuste ja ärisuhete suhtes. Selliste teadmiste
tõenäosusega. Loogiline on analüütiline ja statistiline on sünteetiline (empiiriline) – raske eristada Mitte-vaadeldavad entiteedid – uurime, et saada vastust küsimusele MIKS; panna alus uuele seadusele, teadmisele; aitab ennustada, seletada asju, mida vb enne ei olnud võimalik. Teoreetilised seadused. Mille kohta käivad teoreetilised seadused, mida tähendab fakt, kuidas seotakse teoreetilised empiirilistega?: empiirilised seadused lähtuvad faktidest ja teoreetilised empiirilistest seadustest. Seda on loogilisel empirismil vaja eeldada, et oma süsteemi koos hoida. Teooriad seotakse empiiriliste vaatlustega. Teooria osa – elektron, seda kinnitatakse vaatluse, katse põhjal. Vaatlusel põhinevad üldistused seotakse nt mingite mudelite või sarnaste objektidega empirismist vms. Mudelite vajadus – et teoreetilised aktsioomid siduda teoreetiliste andmetega. Kõrge abstraktsuse astmega aktsioomid defineerivad mudeli.
raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. Loeng 6 · Jõumoment, inertsimoment, nende ühikud ja dimensioonid. jõumoment jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter)
olema suurem, kui tehase kolvil. 4032 sulamist kolviga võrreldes on 2618 sulamil suurem tõmbetugevus ning voolavuspiir. Wiseco tootjapoolne soovitatud kolvi ja silindri vaheline lõtk on 0,0635-0,075 mm. Selleks, et selgitada välja, mis mõõtu silindrid töödelda, on vaja mõõta kolvi läbimõõtu kõige laiemas punktis, mis asub kolvihõlma alumises servas. Antud komplektil jäi maksimaalne läbimõõt vahemikku 87,18-87,185 mm. Empiirilistest kogemustest lähtuvalt on soovitav Wiseco kolbide puhul mõistlik kasutad etteantud vahemikus suuremat lõtku (0,075). Lähtuvalt sellele arvutus silindri uueks läbimõõduks 87,185 + 0,075 = 87,26 mm. [10] Seega lasti silindrid töödelda mõõtu 87,26 mm. Peale töötlemist mõõdeti uuesti sisendindikaatoriga täpsusklassiga 0,01 mm silindrite seisundid, kasutades sama metoodikat, mida ka varem. Ka peale
Tabel 1. Liiklusseaduste alusel toimepandud väärtegude hulk 2008. aastal (Politseiamet, 2009) Üks parimaid mooduseid selgitamaks välja liikleja liiklusnormipõhiseid käitumisvigu on liiklusregistrisse kannete tegemine punktide kogumise näol, eesmärgiga ,,kaaluda" punktihulga ja kogumiskiiruse kaudu isiku liiklusohtlikkust. Liiklusreeglite rikkumiste punktisüsteemi on teaduslikult uuritud 1970-ndatest aastatest alates. Teostatud empiirilistest uuringutest võib siinkohal välja tuua järgmised: - 1973. aastal selgitati uurimistulemuste käigus, et korduvrikkujatel esineb suurem hulk rikkumisi ning rikkumiste vaheline aeg on lühem (Otto, Julich, Lönneker, 1973). - 1985. aastal leiti uuringu tulemusena, et neil juhtidel, kes olid kogunud enam kui 75% punktide maksimummäärast, esines kolm korda suurem
Neoevolutsionism - Neoevolutsionism huvitub pikaajalisest evolutsioonilisest sotsiaalsest muutusest ning regulaarsetest arengumustritest, mis võivad esineda omavahel kaugetes ning mitteseotud kultuurides. Kerkis esile 1930ndail ning arenes jõudsalt peale II Maailmasõda. 1960ndad antropoloogiasse ja sotsioloogiasse. Teooriad põhinevad empiirilistel tõenditel arheoloogiast, paleontoloogiast, historiograafiast. Huvitusid empiirilistest ideedest, mitte hinnangutest ja oletuste tegemisest. Peamisteks universaalse evolutsionismi esindajateks olid Austraalia arheoloog V. Gordon Childe ja Ameerika kultuurantropoloog Leslie White. Leslie White (1900 1975) Kasvas üles USAs, Kesk-Läänes. Louisiana ülikool, Columbia ülikool. Õppis füüsikat, ajalugu, poliitikat, psühholoogiat, sotsioloogiat, filosoofiat, BA ja MA psühholoogias. 1924. Chicago ülikooli sotsioloogiat (ja antropoloogiat) õppima
mõjul (analoogsete tunnuste teke) Parallelism – ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel nii, et ajalooliselt nooremad taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia Elundite või tunnuste selline sarnasus, mis tuleneb sisemise ehituse, geneetilise algupära ja arengulaadi ühtsusest ◦ inimese käsi / linnu tiib ◦ lehtpuu leht / okaspuu okas ◦ taime leht / kaktuse astel / herne köitraag
seisunditest, siis seal, kus toimuvad muutused. Minnakse üle teisest seisundist teise. Paratamatus ei lase aga seisundi muutuseid; seega seisunditeadvus ei anna objektiivset teadmist. Seega on lisaks seisunditeadvusele on teadus üldse, mis on muutumatu struktuuriga. Teadvus on subjekt, mis loob objektiivset teadust. Meelelises on kindlad struktuurid ehk vormid, mis olid siis aeg ja ruum(meelelisuse puhtad vormid). Puhtad aru vormid ehk puhtad aru mõisted, mida tuleb eristada empiirilistest mõistetest. Seisundid on need, mis ajas ja ruumis on. Seisunditeadvusesse kuuluvad kaemusesse. Otsustustegevus jaotatakse kaheks: üks on see, mis toimub seisunditeadvuses(mõtlemine – ettekujutuste ühendamine ja lahutamine); kui ettekujutuste ühendamine-lahutamine toimub seisunditeadvuses(tajude põhjal loome otsustuse), siis see annab ainult taju otsustusi. Seisunditeadvusel on mõned piirangud: piiratud kindla tajuseisundiga(situatsiooniga). Teadvuses on puhtad mõisted.
Uurija vaatleb ja registreerib usaldusväärselt nähtu ilma igasuguse eelarvamuseta. Mõned vaatlustulemused tehakse kindlaks kui tõesed ja nad moodustavad teooriate ja reeglite (seaduste) aluse. On olemas kaks viisi kindlaks määrata, mis on õige või vale, ja teha järeldusi: induktsioon ja deduktsioon. Induktsioon põhineb empiirilisel nähtusel, sellal kui deduktiivne rajaneb loogikal. Induktsiooniga teeme me üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest. See protsess kulgeb eeldusest järelduseni ja seda võib illustreerida järgmiselt: Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende kogemustest lapsepõlves. Järeldus: Kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel. Oluline on märkida, et kunagi ei või olla 100% kindel induktiivsetes järeldustes, sest need põhinevad vaid mõnel empiirilisel vaatlusel. Mõnikord võivad valeks osutuda
1 - konsolidatsioonimooduli kindla valemiga, v ebatasasuse arvel. Kasutada tuleb välikatseid. Enamikel juhtudel piisab z z . ajaduse korral saab konsolidatsioonimooduli kaudu arvutada siiski empiirilistest seostest, mis baseeruvad penetratsioonitakistusel q c. Võrreldes seda avaldust eelnevatega, on ilmselt võimalik avaldada E filtratsioonimooduli. Kuna sellisel pinnasel deformatsiooni ja pinge sõltuvus ei erine väga kokkusurutavusmooduli kaudu: E=/mv
Selliseid kogemusi võib olla talletatud mitmesugusel kujul: • empiiriliste valemitena • nimipingete kasutamise ökonoomsete piirkondade ligikaudsete piiri- kõveratena • liinide ökonoomsete nimipingete, edastatava võimsuse ja liini pikkuste ta- belitena ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 31 Empiirilistest valemitest [Идельчик, 1989; Электротехнический справоч- ник, 1988; Справочник..., 1985], mis võimaldavad esialgselt hinnata opti- maalse pinge väärtust ülekande pikkuse l (km) ja perspektiivse edastatava võimsuse P (MW) järgi, on tuntud valem U N = 4,34 l + 16 P (1.4) mida soovitatakse liinidele pikkusega kuni 250 km ja edastatavate võimsuste puhul kuni 60 MW.
.................................................................................. 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses tänaseks pööratud sisuliselt uus lehekülg Eesti karistuspoliitikas. Käesoleva uurimistööga soovib autor analüüsida nii empiirilistest seisukohtadest kui ka teoreetilistest allikatest korruptsiooni ühte osa, see on altkäemaksu „tagajärjeks” olevat tegu. Karistusseadustiku § 294 sätestab ühes altkäemaksu võtmisega ka selle mõiste, mille kohaselt ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on ebaseaduslikult jätnud toime
Rannapiir peab Eesti pereturistide arvates muutuma kvaliteetsema ja omanäolisema mööbli ning söögiga rannakohvikute alaks, kus saab mugavamalt rannamööblit laenutada. Sarnaselt Vahemere äärsetele piirkondadele soovitakse valida päikesevannide võtmise koht juba rannaliivale laotatud lamamistoolide järgi. Eesti pereturistil on reeglina liiga palju asju kaasas, et hakata veel päevitustooli kaasas tassima. Seoses turvalisusega tuli empiirilistest uuringutest välja, et randa soovitakse ka paremat järelvalvet. Hea oleks mõelda, milline turvavahend kõige paremini sobib või kasutada lõunamaiste kuurortide eeskujul turismipolitseid. Kahjuks peavad külastajad Pärnu randa praegu alkohoolikute ja narkomaanide kohtumispaigaks. Väidetavalt toimub peksmisi seal tühistel põhjustel ja isegi päeva ajal. Suuresti loodetakse muidugi teoorial põhinevat massiturismi kadumisega seotud kuritegevuse iseeneslikku langust, mis võiks
Kujutati mütoloogilisi stseene, mustad figuurid punakal savipinnal. Figuuride vahel ornamenti ei kasutatud. Vaasidel võisid olla pealiskirjad kujutatud tegelaste nimedega või olid koguni pottseppade, maalijate või töökojaomanike nimed. Kunstkäsitöö: terrakota, vandlinikerdus, kullassepakunst ja inkrusteeritud metallesemed. 38. Ioonia natuurfilosoofia Joonia ja Mileetose koolkonnad (VI-V saj. e. Kr.) olid esimesi filosoofiakoolkondi, presokraatikud, lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess. Sellist aine, jõu ja elu vahel mittevahetegevat lähenemist nimetatakse hülosoismiks (elustatud mateeria teooria, hylos `aine', zon `elus'). Thales (624-545)- kõige alus on vesi ja kõik saab jälle veeks. Maa on lame ketas, mis ujub vee peal; lainetus põhjustab maavärinaid
kuidas on mõtet sõnastikus pakkuda. Küsimused 22. Millises olukorras võiks lugeja olla rõõmus selle üle, kui talle sõnastikus valetatakse? 23. Miks võib passiivses kakskeelses sõnastikus mõnel märksõnal vaste puudu olla, ilma et see mingeid probleeme tekitaks? 24. Miks kasutatakse temaatilist järjestust tähestikulise asemel reaalsetes sõnastikes harva? Lugemist • Kaks ülevaade sõnastike kasutust käsitlevatest empiirilistest uuringutest: Welker 2010, Lew 2011. Teine neist järeldab selleteemaliste artiklite ilmumissageduse järgi, et on hakanud kasvama leksikograafide huvi uurida, kuidas lugejad nende sõnastikest aru saavad. 14 Sõnastike sisevastuolud Järgneb sõnastikes esinevate formaalsete sisevastuolude klassifikatsioon
Tulemuste kontrollimiseks ja andmete täiendamiseks võib kasutada empiirilisi seoseid. Pinnastel deformatsioonimooduliga üle 10 MPa on kompressiooniteimiga määratud kokkusurutavus enamasti tugevalt ülehinnatud. Põhjuseks on proovide rikutus ning asjaolu, et suure osa deformatsioonist moodustub proovi horisontaalpindade ebatasasuse arvel. Kasutada tuleb välikatseid. Enamikel juhtudel piisab siiski empiirilistest seostest, mis baseeruvad penetratsioonitakistusel qc. Kuna sellisel pinnasel deformatsiooni ja pinge sõltuvus ei erine väga suuresti lineaarsest, saab kokkusurutavust iseloomustada konstantse deformatsioonimooduliga E. 49 5 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes
annaabi.ee 
