Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele? Mis on haridustee? Noored alustavad oma haridusteed esimeses klassis. Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid
Kas haridusteel õpitakse toetuma empiirilistele või aprioorsetele argumentidele ? Inimesed alustavad oma haridusteed 7. aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9
formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks küsimus "Mis on aeg?". Sellise küsimuse puhul küsija ei tea, kust otsida vastuseid. Antud artikliga tõestab autor, et ükskõik kui palju küsimusi suudetakse allutada empiirilistele või formaalsetele küsimustele, jääb alati alles selliseid küsimusi, mida ei suudeta nende küsimuste liikide alla paigutada. Alati jäävad alles ka filosoofilised küsimused. Et kindlaks teha, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom ja otsustada, kas me oskame leida kuskilt oma küsimustele vastuseid. Siit võib järeldada, et maailm pole nii must-valge, kui algul paista võib. Alati ei pruugi
Käsitletav artikkel uurib Ameerikas ja Suurbritannias töötavate immigrantide ja kohalike elanike sissetulekuid. Autor on püstitanud hüpoteesi, et on olemas seos inimese pikkuse ja võimekuse vahel. Töös võrreldakse immigrantide ja residentide füüsilise pikkuse ja palga vahelist seost. Toetudes empiirilistele andmetele, leitakse, et immigrantide puhul on pikkuse- palga seos kaks korda kõrgem kui residentide puhul. Sellega püstitatakse uurimisküsimus, et kas tegu on immigrantide diskrimineerimisega. Andmete kogumiseks kasutati põhiliselt Rahvastiku Tervise Ülevaate Uuringut, Inglismaa Tervise Uuringut, Tervise ja Pensioni Uuringut ja Uute Immigrantide Uuringut. Kasutades nimetatud allikaid, koguti piisavalt andmeid inimeste pikkuse, immigrandi staatuse ja tööjõu turu väljundite kohta.
olla suurem kui 40 %. Elektrimootorid on palju suurema kasuteguriga: mõned muudavad rohkem kui 90 % sissetulevast elektrienergiast tööks. Kuid siiski ei muutu rohkem kui 45 % fossiilsetest kütustest või tuumajaamadest saadud soojusest elektrienergiaks. 8 KOKKUVÕTE Termodünaamikat ei huvita aine mikroskoopiliste osiste (aatomid, molekulid) liikumise seaduspärasused. Viimastega tegeleb statistiline mehaanika, mis annab termodünaamika empiirilistele seadustele teoreetilise põhjenduse. Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikal on kolm seadust, mis uurivad soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 9
on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne). Rämmer juhib oma loengus ja loengu lisamaterjalides tähelepanu Jüri Saarniidu poolt teostatud hulgale empiirilistele uuringutele (1995, 1998, 2000) eri põlvkondade väärtushinnangutest , mis näitavad, et eesti noorte väärtused on aja jooksul muutunud aina materiaalsemaks ehk pragmatiseerunud, vähem tähelepanu pööratakse altruistlikele väärtustele, mis ajalises kontekstis tähendab, et noorte vabatahtlik soov ja huvi panustada ühiskonda ja aidata enda ümber olevaid inimesi aina väheneb. Esiplaanile tõuseb soov teha karjääri ja saavutada teatav positsioon ühiskonnas, saada ,,kellekski"
terminitega AGENT ja KOGEJA. 24) Kvantitatiivne meetod keeletüpoloogia haru, tegeleb erinevate struktuuri tüüpide levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 25) Empiiriline meetod uurimismaterjaliks on tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. 26) Induktsioon arutlus, mis viib empiirilistest eeldustest empiirilistele järeldustele. St järeldatakse midagi sellist, mida eelduste sisus pole, kuid mis on tõenäoline või eeldustele tuginev. Ehk induktsioon liikumine üksikult üldisele; näitest üldistus. 27) Deduktsioon loogiline arutlus, mis viib eeldustelt järeldusele. Selle erinevus induktsioonist: ei saa järeldada seda, mis eeldustest loogiliselt ei järeldu.
Poolõde/vend- üks ühine biloogiline vanem Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne
Seega on komplekssed tajusüsteemid osa meie evolutsioonilisest pärandist. Kuigi seda, kuidas tajuda, pole vaja õppida, erineb see, mida tajutakse, kultuuriti, sõltudes keskkonnale iseloomulikest omadustest. Uurimused näitavad ka, et kaasaja arengupsühholoogia liigub uue, post-piaget'liku etapi poole, kus detailsed uurimused tingivad klassikaliste teooriate ümbertöötamise. Tänapäeval on normiks üksikasjalikumad arengukirjeldused, mis toetuvad kindlalt empiirilistele andmetele. Kaasaja uurimuste tulemused ei toeta alati kahekümnenda sajandi alguses Piaget' poolt tehtud oletusi ning seepärast vajab tema teooria mõningast ümbertöötamist, et võtta arvesse ka uut infot. Uuemad uurimused pööravad erilist tähelepanu just taju rollile intellektuaalses arengus, sest tajusüsteemid funktsioneerivad algusest peale. Kaasaja uurimused pakuvad siiski toetust Piaget' üldisele teoreetilisele evolutsioonibioloogiaga seotud raamistikule
organite koputlus (valulikkuse ja reflekside hindamine). Uuriti ka haige uriini, rooja, sülge ja verd. Lisaks katsuti ka haige pulssi. Smithi papüüruses peetakse 48-st haigusest vaid kolme lootusetuteks. - (Arab; Springer). 6 Meditsiinidiagnostika muutumine religioosseks Saksa egüptoloog H. Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Kõige vanem, Kahuni papüürus paneb pearõhu empiirilistele ravimeetoditele ja ravimite soovitamisele ning peaaegu ei sisalda religioosseid motiive. Hilisematel papüürustel on kõrvuti empiiriliste tähelepanekutega ka soovitused maagilisteks talitlusteks. Veel hilisemad papüürused on täis aga juba veelgi rohkem religioosset müstikat ning sisaldavad palju viiteid maagilistele protseduuridele ja loitsudele. Preestrid seostasid haiguste põhjusi religioossete uskumustega deemoni kehasse asumise ja jumalate tahtega.
ning teadus ilma näideteta on tulemusteta teadus. 3.2 Võrdlev analüüs Kui juhtumianalüüs on kohaldatav ainult ühele juhtumile ja statistiline uuring mitmetele juhtumitele, siis võrdlev analüüs jääb nende kahe vahele olles kohaldatav mõnele (st vähemalt kahele) juhtumile (Lijphart, 1971, 691). Võrdlevat uuringut nimetatakse empiiriliste väidete uurimiste baasmeetodiks. Võrdlev uuring keskendub mõõtmiste asemel empiirilistele suhetele uuritavate objektide vahel. Nagu teised kaks fundamentaalset uurimisstrateegiat eksperiment ja statistiline uurimus -, põhineb võrdlev uuring kahe või enama uuritava objekti vahelistele seostele olukorras, kus kõik teised tingimused jäävad samaks (ceteris paribus) (Lijphart, 1971, 682-683). Sisuliselt on võrdleva analüüsi näol tegemist statistilise meetodiga, milles on vähem uuritavaid juhtumeid, kui statistiliselt usaldusväärse korrelatsiooni saamiseks vajalik.
Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset
☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria sündisid eeskätt reaktsioonina vastavalt Saksa ja Itaalia varasemale ajalookirjutuse traditsioonile: mõlemate eesmärk oli eemalduda pikkade protsessida ja sotsiaalsete struktuuride uurimisest, et keskenduda tavainimeste kogemusele ja pöörata tähelepanu üksikisiku rollile ajaloos. ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria on ajalooteaduse suunad, mida iseloomustab suur rõhk teoreetilisele reflektsioonile. Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid ☼ Nii Alltagsgeschichte kui ka microstoria muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi – põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. 21.04 Tundeajalugu ☼ üks menukamaid suundi kultuuriajaloos ☼ 1980.-1990. aastatel ☼ historiseerima psühholoogilisi nähtusi
Drag Cartel DIC 295 12,7 288 12 Lähemal uurimisel selgus, et Schricki nukkvõlle polnud laos ning tarne kuupäevad teadmata ning Kelfords 179-a nukkvõlle polnud samuti võimalik saada, kuna neil puudus võimalus toota tänu nukkvõlli toorikute puudumisele. Sai valitud Drag Cartel DIC nukkvõllid, mis on näidanud häid tulemusi tuginedes kasutajate empiirilistele kogemustele, ning võrreldes originaali omasid 23 märgatavalt suuremat tõusu. Antud nukkvõllide reklaamitud parameetrid: Primaar nuki avatavus sisselaske nukkvõllil 295 kraadi sealjuures maksimaalne klapitõus 12,7 mm, väljalaske nukkvõllil 288 kraadi ja 12,0 mm. Sekundaar nuki avatavus sisselaske nukkvõllil on 250 kraadi maksimaalse
Kokkuvõte Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu sündisid eeskätt reaktsioonina vastavalt Saksa ja Itaalia varasemale ajalookirjutuse traditsioonile: mõlemate eesmärk oli eemalduda pikkade protsessida ja sotsiaalsete struktuuride uurimisest, et keskenduda tavainimeste kogemusele ja pöörata tähelepanu üksikisiku rollile ajaloos. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu on ajalooteaduse suunad, mida iseloomustab suur rõhk teoreetilisele reflektsioonile. Lisaks empiirilistele uurimustele on mõlemas suuna sees kirjutatud palju manifeste ja teoreetilisi artikleid. Nii argiajalugu kui ka mikroajalugu muutusid kiiresti väga populaarseks, kuivõrd nende esindajad kirjutasid teemadel, mis huvitasid laiemaid lugejaskondi põnevad episoodid, lihtinimeste maailmavaade, ja tegid seda üldjuhul ligipääsetaval moel. Kommunikatsiooniajalugu Kõige üldisemalt uurib kommunikatsiooniajalugu sündmuste
Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides. Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline determinant ning et kognitiivne puudulikkus on rohkem esindatud korduvaid ja raskeid kuritegusid toimepanevate indiviidide hulgas. Arvestamaks sellist seaduspärasust, tegid nad ettepaneku seaduste lihtsustamiseks, et need oleksid vaimselt vähevõimekatele inimestele lihtsamini arusaadavad
- William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile - häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus - difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud - vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks - kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud
teises teised; - sotsiolingvistikas pole tegelikult püütud teha sellist uurimist, nagu dialektoloogias, st uurida mingit sotsiolekti väga põhjalikult, uurida kõiki variaableid ja sõnastada selle põhjal vastava kihi sotsiolekti erijoonte kogumid/normid analoogiliselt kohamureete erijoonte kogumitega. Pigem on püütud teha suuremaid teoreetilisi hüpteese ja üldistusi leitud varieerumise põhjal, st püütud olla teoreetiline keeletadus, mis toetub empiirilistele andmetele. Vaatamata eelnevale saame välja tuua mõned üldistused, mis on olulised ka eesti sotsiolektide analüüsi taustaks: - keelelised erinevused on rühmade, mitte üksikisikute vahel Ei ole võimalik ennustada, kuidas kasutab keelt konkreetne üksikisik, kuid on võimalik ennustada, kuidas kasutab seda mingi sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühm; - on olemas sotsiolektid ja sotsiaalsed aktsendid. Enamik leitud sotsiaalselt varieeruvaid
Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Hüdrograafi meetodit kasutatakse vooluhulga prognoosimisel ning see tugineb empiirilistele seostele. Eeldatakse, et: Püsivool on konstantne Hüdrograafil on konstantne reaktsiooniaeg – antud valgala jaoks sõltub äravoolu ajaline käik ainult sademete kestusest ja ei sõltu sademete hulgast Kehtib vooluhulga võrdelisus – sama kestusega vihmade jaoks äravoolu hulk on võrdeline sademete ülejäägiga (maha arvutatud aurumine ja infiltreerumine)
Adopteerimiste uuringute korral põrkutakse väga teravate isikuandmete kaitsmise ja eetliste probleemidega, mille tõttu uusi mastaapseid uuringuid teadaolevalt läbi viidud ei ole. Adopteerimiste uuringuid on mõned kriminoloogid teravalt kritiseerinud, seades kahtluse alla bioloogiliste faktoreid arvestava mõju kuritegevusele. Nimetatud kriitika näib aga olevat pigem ideoloogiline ja teaduspoliitiline kui korrektsetele empiirilistele argumentidele tuginev. Adopteerimiste puhul tuleb aga kindlasti arvestada seda, et lapsendavad perekonnad käituvad selekteerivalt ja valivad lapsi, kes tunduvad neile olevat sobilikumad nende keskkonda. See tähendab, vanemad, kes suhtuvad tolerantsemalt antisotsiaalsesse käitumisse, valivad endale ilmselt kergemini selliseid kasulapsi, kellel võib esineda antisotsiaalne käitumine. Päriliku problemaatika kohta võib üldistavalt õelda, et tuleb teha vahet isiksuse omadusel, millel võib
1998). 2002; Kõiv, 2001). Sotsiaalsete oskuste treeningu aluseks on kognitiiv-käitu- Käesolevas artiklis keskendutakse viimasena nimetatud muslik lähenemine, mis on osutunud efektiivseksema (Kõiv, 2001a) sotsiaalsete oskuste treeningmetoodika laiaulatusliku ja pikaajalise mõju tõttu laste/noorte erinevate tulemuslikkuse käsitlemisele, baseerudes empiirilistele uurimistele, antisotsiaalse käitumise probleemidega hakkamasaamisel (Bullis, kusjuures teise alaealistele õigusrikkujatele (tüdrukutele) Walker & Sprague, 2001) Keskmises kooliastmes on SOTu mõeldud metoodika (Haldre, 2002) efektiivsust pole uuritud. sihtgruppe kolm: (1) universaalse sekkumisena kõik õpilased; (2) Käsitletud SOTu (Kõiv, 2001a) teoreetiline taust tugineb
kogukonna kaasamine otsustusprotsessi. Veel tuvastati vajadus positsioonida ühele kindlale sihtrühmale, kirjeldati positsioonimisprotsessi, leiti kahe sihtrühma pereturisti ja massituristi erinevused, massiturismi tekkepõhjused ja disainiti turismisihtkoha tasuvuse mudel. 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid Kahest esimesest alapeatükist ei selgunud veel disainitavale kuurordikontseptsioonile sobiva organisatsiooni profiili ja empiirilistele uuringutele sobivat metoodikat. Seega on 21 põhjendatud järgnevalt 21. sajandi teenusedisaini aluste ja arengutrendide käsitlemine. Selles alapeatükis koondatakse tunnustatud autorite Roger D. Martin, Clement Mok, Mark Jones ja Fran Samalionis teooriad ühtseks tervikuks ning sünteesitakse nende põhjal sobivaim huvigruppidelt saadavate andmete kogumise meetod.
Ateena noormeeste efeebide kasvatussüsteemi. Kõik see on andnud alust rääkida Ateena demokraatia hõbedasest ajajärgust (Periklese kuldaja kõrval). Neil aastail rajas Ateena lähedale Lykeioni gümnaasioni oma kooli toonase Hellase kuulsaim filosoof Aristoteles. Siin valmis arvatavasti oluline osa tema kogu varasemat kreeka õpetust sünteesivatest ja süstematiseerivatest teostest, teiste seas ka "Poliitika" (õpetus polisest riigist), kus filosoof esitas empiirilistele näidetele tugineva teoreetilise ühtevõtte kreeka linnriigist, sõnastades muuhulgas ka inimese olemuse möödapääsmatult ühiskonda kuuluva olendi ehk "poliitilise loomana"(zoon politikon). 324. a., kui Aleksandri varasem kaasvõitleja Harpalos suure raha ja palgasõduritega Kreekasse põgenes, keeldusid ateenlased teda esmalt vatu võtmast, lubasid aga varjupaika, kui ta sõdurid Peloponnesosse jättis. Raha, mida Harpalos ateenlastele
................A1S, non A1...............B1S. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Tammelo, op. cit., lk 165. 123 Nii H. Kelseni kui ka F.Schreieri kontseptsioonides arvatakse seega sanktsioon õigusnormi ideaalstruktuuri obligatoorsete elementide hulka. See on igati põhjendatud. Kui aga sama püütakse laiendada universaalsena ka reaalsetele, empiirilistele õigusnormidele, siis see ei pruugi alati paika pidada - nimelt kui empiirilise normi loogiline struktuur on tegelikult H-D. Teooria ideaalmudelite kohandamatus tegelikkuse kõigile juhtudele oligi normativistide kontseptsioonide suurim puudus. Kui nüüd võrrelda klassikalist ning normativistide doktriini, siis peaks ilmnema nende suhteline võrreldavus n.ö suures plaanis. Hüpoteetilist sisu eviv eeldus H.Kelseni järgi h u
Ta raamatuid on väga raske lugeda. USAs eksisteerib mitmeid keskusi ja liit, erinevalt Euroopast pole neil ajakirju. LadinaAmeerikas on küllaltki levinud. Näiteks Ariel Dorfman ja Armand Matterlart kirjastasid 1975 "Kuidas lugeda Piilupart Donaldit: riiklik ideoloogia Disney koomiksites." Brasiilias ja Mehhikos on kommunikatsiooniõpetamine väga levinud. Marxi ja kriitilise koolkonna toetus kommunikatsiooniuuringutele See on kui idee ja kontseptsioon empiirilistele teadlastele. Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 / 142 149 Habermas, Jürgen1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 Habermas, Jürgen 1996 Modernsus lõpetamata projekt Akadeemia 1/ 75 93
võtta. On rohkesti andmeid heade hinnete kui kiituse ja halbade hinnete kui laituse mõjust õpilase püüdlustele. Uurimistulemused on peaaegu üksmeelsed selles suhtes, et kiitus parandab ja laitus kahjustab jõudlust. Hindamise poolt ja vastu Hindamise tähtsusest koolielus on palju kirjutatud. Üks tuntuim uurimus on nimeka Vene psühholoogi N. Ananjevi "Psihhologia pedagogitseskoi otsenki" (1980). Empiirilistele andmetele tuginedes väidab autor, et hindamine on asendamatu nii õpilase kui õpetaja edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim variant, sest see desorienteerib õpilast. Tulemuseks on ebakindlus, tegevuse eesmärkide ähmastumine, alaväärsustunde tekkimine. Hindamise puudumisel hakatakse tagasisidet otsima ebaolulistes detailides, millele
annaabi.ee 
