Tunnetusteooria alused
tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige
maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve
edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest.
Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi
järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui
ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi
ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja
sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul
tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse
maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma