teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu Bioloogilised vajadused tulevad inimese seest, kultuurilised-sotsiaalsed vajadused aga keskkonnast. Teiste inimeste juuresolek mõjutab inimest sotsiaalsele survele alluma, et nn sobida punti. 5. Koginitiivne dissonants on tunnetuslik ebakõla. Kook ja kehakaal. Õppimist mõjutab sellega, et inimene küll mõtleb, et teadmised viivad elus edasi, kuid samas on liiga väsinud/tündinud õppimisest ja teeks parem midagi lõbusat.
Vägivallal ei ole kohta täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik. Täiuslik riik on selline, mis viib võimaliku miinimumini vägivalla ja võimaliku maksimumini üksmeele ning üldise sallivuse teiste suhtes. Lõpetuseks võib öelda, et Eesti on kerkinud pea hävitatud ja lõplikult rüüstatud minevikust olevikku, mis tänu oma empaatiliste, töökatele ja ambitsioonikatele persoonidele on lootusrikas ja annab üha rohkem põhjust austada oma rahvust ning püüelda parima poole. Üha kiirenevas elutempos vajame aega, et mõelda, kohaneda ja teha õigeid otsuseid, mis oleksid parimad nii meile endile kui ka kaaslastele. Kindla tuleviku tagamiseks peame kõikidesse mineviku tahkudesse suhtuma väärikalt, arukalt, ausalt ning õiglaselt. Dan Glosin
Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kuid tähtsad on ka perekonna sotsialiseerumisprotsessid. Gruseci jt (2002) arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Noorukiiga Noorukiiga on üleminekuperiood lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismelise-aastaid. Bioloogiliselt tähistab seda puberteedi algus. Esimese menstruatsiooni kogemus jääb sageli mällu selge ja ereda sündmusena ja enamasti pigem negatiivsena. Mõned uurimused on leidnud, et esimene menstruatsioon võib olla
Neid käsitlusviise rakendatakse tavaliselt suunamissüsteemi kaudu varsti pärast seda, kui abipalve on kätte saadud ning kasutada võidakse ka telefoni abiliine, individuaalseid või grupikohtumisi. Gruseci arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Interaktsioonid eakaaslaste ja õdede-vendadega annavad palju võimalusi teisi aidata ja lohutada ning loovad seega mõju suure allika prosotsiaalsele käitumisele. Me peame arvestama rolli, mis on eakaaslaste grupil kui sotsiaalsel raamistikul, mille abil lapsed ja noorukid õpivad, kuidas toime tulla suhete probleemidega, väljendada oma emotsioone avalikult, ja
ohverdamine · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus) · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang. · Emotsionaalne erutus. Eriti empaatiliste inimeste puhul. Reaktsioon emotsionaalsele seisundile on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad. · Ühtekuuluvus. Abistatakse sarnaseid, neid, kes on mingi tunnuse alusel inimesega sarnased. Abistamine kui ühtekuuluvuse väljendus. · Abistamine ja sugulussuhted. · !! Abistav käitumine sõltub sellest, kuivõrd suur on potentsiaalsete abistajate hulk. nt kui abistajaid on
Motoorne homunkulus - Käte ja näolihaste liigutamine on kõige olulisem Premotoorne koor - Suur osa kuidas liigutused toimima hakkavad kodeeritakse seal - Premotoorsed alad aktiveeruvad kui algatatakse uusi motoorseid programme või muudetakse õpitud motoorseid programme. Neuronid siin hakkavad laenglema liigutuse ootusel – harjutamine, kavatsuslikkus. Oluline struktuur sensoorselt tingitud motoorsel õppimisel - Parem hemisfäär osaleb empaatiliste näoväljenduste loomisel ja mõistmisel, kuidas oskame otsustada teiste liigutuste kavatsuste üle Motoorne lisa-ala - SMA komplekts aktiveerub enne primaarset motoorset ala (mingi tegevuse ette kujutamine või kavandamine) - SMA kompleks liidab motoorsete tegevuste järgnevused motoorseks plaaniks - Aktivatsioon suurem, kui sooritatakse uudseid ülesandeid Frontaalsed silma väljad - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ala BA 8 - … Broca piirkond - Kõnetöötlus
annaabi.ee 
