- Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest.
Grusec jt märgivad, et lapse üldine võime vaadata asju teiste vaatenurgast mõjutab tema võimet väljendada emotsionaalset reaktsiooni teise isiku stressi suhtes kindlas kontekstis. Näiteks lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisusi, kui nad puutuvad kokku teise isiku stressiga. Lastel aga, kes oskavad oma emotsioone tõhusalt talitseda, ilmneb empaatilisem reageerimisvõime ja vähem isiklik närvilisus teise isiku stressi suhtes. Emadel, kes on empaatilised, kellel on kõrged tulemused seisukoha võtmist vajavates ülesannetes ja kes reageerivad sensitiivselt oma laste vajadustele, on tõenäolisemalt lapsed, kellel on suur empaatiavõime teiste suhtes. Avastati, et lapsed (vanuses 1-3 aastat), kes näitasid üles sõbralikku huvi ja hoolt uue lapse suhtes kolme esimese
annaabi.ee 
