intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur Tea, kus intervjuu (intervjueeritav) asub ja kuidas sinna jõuda Pea alati kinni kokkulepitud ajast Kontrolli abivahendid alati varakult üle (diktofoni korrasolek, toide jms) Vajalik on rahulik ümbrus ja olukord (privaatsus), milles intervjuu tehakse Mida intervjueerija peab tegema (2) Keskendu intervjuule korralikult, kuula vastuseid Pürgi empaatilise neutraalsuse poole, ole vahetu Käsitle kõiki teemasid Veendu, et kõik on talletatud Mida ei peaks tegema Ära intervjueeri tuttavaid Ära võta kedagi kõrvalist intervjuule kaasa Ära palu kedagi teist sinu eest intervjuud sooritada Ära pajata kõrvalistele isikutele intervjuu ajal kuuldust Mida ei peaks tegema (2) Intervjueeritav on alati olulisem kui sina, seega pole vaja oma teadmisi näidata Määratle alati intervjuu umbkaudne
Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, et aidata tal lahendada probleeme ning selles puudub kuulajapoolne hinnangulisus. Kasutatakse psühholoogilise pinge leevendamiseks. Empaatilise kuulamise eelduseks on positiivne hoiak, tunnete ja teate tähtsuse mõistmine. Esmane pole mitte kuuldu sisu, vaid "jäämäe veealune osa", mille võtmeks on mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid mõistmist. AKTIIVNE KUULAMINE
tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5 2 KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid nõustamissuhtes peab sellega olema ettevaatlik, kuna eesmärk on mõista abipalujat ning anda talle nõu (Bolton 2006).
- Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine - Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine - Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak - Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte formaalsed e. kõrgemad eesmärgid - tootlikkus - majanduslikkus - kasum - kapitalirentaablus - omakapitalirentaablus
isikliku väärtussüsteemi kujunemiseks, mis on lõppkokkuvõttes vajalik ka inimese kui liigi säilimiseks. Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma. Äärmuseni arendatud individualism, empaatilise tunnetuse kasvav nüristumine ning elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii
tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik igas olukorras. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt
nõuandev, kiitev / kritiseeriv, käskiv, keelav. 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) 1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2. Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine. 3. Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon. 4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole
Meil kõigil on oma privaatruum, see erineb rahvuseti ja inimeseti. Kui näed, et rääkiga tunneb end ebamugavalt, proovi vahemaad suurendada. 3.Vaikne kuulamine Kuulaja kuuleb rääkija antud infot, kuid esitab ise vähe küsimusi. 4.Empaatiline kuulamine Väga oluline. Selle eesmärk on mõista teise jutu emotsionaalset ja sisulist tähendust: mida see jutt rääkijale tähendab, mida ta tunneb, teeb see teda kurvaks või rõõmsaks, milline on tema hoiak. Empaatilise kuulamise eeldus on positiivne hoiak ja eneseaustus: olen valmis ära kuulama teise seisukohti, ei torma vastu vaidlema ega suru oma arvamust peale. Kui endaga hästi läbi saadakse, on kerge ka teisi aktsepteerida. Depressiivsel inimesel on raske olla hea kuulaja - ta ei saa endaga hästi läbi, tal on hulk negatiivseid mõtteid nii iseenda kui teise kohta. Ta võib reageerida kõnelejale viha või kurbusega, võib võtta juttu kui vihjet enda kohta. 5.Peegeldav kuulamine
täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Empaatiline ehk sisseelav kuulamine - on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda
· Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Koostöö Sundimine suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine Koostöö Koostöö vältimine
· Vaga vesi, sügav põhi · Käbi ei kuku kännust kaugele · Kus suitsu, seal tuld 2. Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 3. Konflikti lahendamise stiilid Konflikt huvide äärmuslik kokkupõrge; Konflikt tajutud eesmärkide mittevastavus Ennast läbi Sundimine Koostöö suruv Kompromiss Allaandev Vältimine Kohanemine Koostöö vältimine Koostöö
Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda
versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja respekteerimine enesele võrdsete indiviididena versus nendesse üleolekuga suhtumine; Oma seisukoha katseline esitamine ja valmisolek võimalikkude vastuargumentide ja erinevate tõlgenduste või seisukohtade ärakuulamiseks versus dogmaatiline hoiak; Empaatilise mõistmise väljendamine (teiste inimeste tunnetest arusaamine) versus külm, ükskõikne ja neutraalne suhtumine. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida ettevõttes saavutada tahetakse. Ettevõtte formaalsed e
Efektiivse tagasiside andmise reeglid, kritiseerimine 7 Efektiivse tagasiside printsiibid: · Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine · Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine · Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon · Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus · Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak · Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine · Kritiseerimine Kritiseerimise nõuded: · Nelja silma all toimumine · Oma territooriumil · Faktide kirjeldamine (enne peab olema täiesti kindel!) · Kokkuleppele jõudmine · Midagi positiivset lõpuks Konflikti lahendamise stiilid · SUNDIMINE - toimub forsseerimine ja domineerimine - jõu või võimu kasutamine selleks, et teine pool aktsepteeriks olukorda:
ei mõista üksteist, toimuvad möödarääkimised, kas varjatud või avalik sabotaaz jne. See avaldab mõju reeglina kogu kollektiivile ja töötulemustele, rääkimata inimeste ja organisatsiooni emotsionaalsest tervisest. Kuidas siis reageerida näiteks kolleegile, kes tuleb ja soovib keset kõige kiiremat tööaega südant puistata ja oma muresid jagada? 3.1 Mitte liiga lähedale Ühenduse "retseptina" võiks siinkohal soovitada alustada empaatilise kuulamisega ja seejärel minna ausa eneseväljendamise juurde. Kui mu tähelepanu on keskendatud töisele tegevusele, on soovitav aimata, mida teine võib tunda ja vajada. Inimesed on reeglina vastuvõtlikumad kuulama ja mõistma, kui nad on ise kogenud mõistmist ja tunnevad, et neid on kuuldud. Samas on soovitav töises keskkonnas aidata inimestel ühendust saada mitte enam kui 1-2 tunnete- ja vajadustekihiga, et oleks taas võimalik keskenduda tööprotsessile. Töökohas pole
kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine.
ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine.
Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha
Tuleneb Herakleitoselt. Kompensatsioon mingisugune puudujääk kompenseeritakse mingil teisel alal või teises suhtes. Nt lühikest kasvu kompenseeritakse eduga äris või intellektuaalsel tasandil. Psühhopatoloogia tuleneb suures osas probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse vahelistes suhetes, kuid see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia: neljas faasis. 1. ülestunnistamine töötatakse läbi minevik, terapeut on empaatilise kuulaja rollis. Kui saada inimene üles tunnistama, siis ta tunneb ennast vähem süüdi, alandatuna ja rohkem vabana. Toimub süütunde vähendamine. 2. selgitamine terapeut pöörab tähelepanu suhte edasiarendamisele kliendiga. Eesmärk on kliendi intuitsiooni arendamine, nii intellektuaalselt kui emotsionaalselt. Tegeletakse unenägude ja fantaasiatega 3. õpetamine kliendi väärtus kui individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend, terapeut
täiskasvanutega reklaamid · Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus
kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega · Käitumishäired Sotsiaalsete reeglite mõistmine · Juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda · Perekonna ja kaaslaste mõju · Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid
Nt kui imik kuuleb vastsündinud lapse kisa, siis ta hakkab ka kisama. Peetakse põhjuseks, miks me teisi inimesi abistame (abistav käitumine). Heateod ehk positiivsed teod on eneseohverdamine; altruistlik käitumine (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud). Empaatia. Otsene emotsionaalne vastutus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel (klassikaline tingimine; kaasasündinud stressireaktsioon, hädakisa). Empaatilise distressi korral me ei aita alati teist adekvaatselt (teod empaatilise distressio korral abistad või vaatad mujale). Agressiivne käitumine. On ka kõigile omane. Vanuseliselt on mõned käitumised, mis on kuhugi maani lubatud ja kuhugi mitte. Oluline on impulskontrolli omandamine, mis võimaldab hakata oma eesmärke saavutama nii, et ma ei pea olema agressiivne. Agressiivse käitumise puhul on vanuselised iseärasused; soolised erinevused; kaaslaste vahelise
o kiindumusseisund, o vanemate kasvatusstiil, o lapse temperament, o küpsemise varasus kohanemisraskuste suurenenud risk hilisema antisotsiaalse käitumise suurenenud risk agressiivne-tõrjututel hilisema ärevuse ja depressiooni suurenenud risk endassetõmbunud-tõrjututel Prosotsiaalne käitumine Empaatia ehk otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Teod empaatilise distressi korral ehk abistav käitumine o abistad või vaatad mujale; kas abi on adekvaatne? Heateod ehk positiivsed moraalsed teod o Eneseohverdamine o Altruism on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud Kvaliteetne lastehoid erialase ettevalmistusega töötajad töötajad on lapse vajaduste suhtes vastuvõtlikud üks täiskasvanu tegeleb korraga kuni kuue lapsega
• baasuskumused; • enesehinnang; • mida peab elus tähtsaks; • eelarvamused, sisemised barjäärid. 7. Tegutsemis- ja otsustamisstiil ning -oskused • kuidas on seni planeerinud oma karjääri ja teinud otsuseid; • kandideerimisoskused; • enesemotiveerimisoskus; • stressiga toimetuleku oskused. 20 Karjäärinõustamine Nõustaja professionaalne kohalolek Professionaalne nõustamine eeldab läheduse ja distantsi tasakaalu järgimist. Empaatilise sisseelamise (tunded, intuitsioon) ning distantsi (mõtlemine, vaatlemine) paralleelne kasu- tamine võimaldab nõustajal paremini mõista nõustatavat ja leida tema abistamiseks sobivai- ma tee – “kullakaevamistee”. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 21 Nõustamise meetodid ja abivahendid 1. Aktiivne kuulamine
Eeldades, et kuritegeliku käitumise korral on pärilikkus määrav, sarnaneb adopteeritud lapse käitumine rohkem veresugulaste (nt vanemad, õed-vennad) omaga. Kui aga resulaadi määrab enam keskkond, peaks tulemus olema vastupidine ning sõltuma eelkõige kasuvanemate eeskujust ja kasuperede kasvutingimustest. Esimeste hulka kuuluv adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis, kus tehti kindlaks psühhopaatia (isiksushäire, indiviidil puudub südametunnistu ja empaatilise võime) esinemine täisealiste adopteeritute bioloogiliste sugulaste hulgas. Schulsinger võrdles 57 adopteeritut, kellele ta diagnoosis psühhopaatia sama suure adopteeritute mittepsühhopaatide grupiga. Ta tuvastas, et psühhopaatia puhul oli 3,9% bioloogilistest vanematest diagnoositud psühhopaatia. Kontrollgrupi vastav näitaja oli 1,4%. Seni mahukaim niisugune adopteerimiste uuring viidi läbi Taanis kõigi aastatel 1924-1947 väljapoole perekonda adopteeritud lastega
Täpsuse, ulatuse ja sügavuse käsitlemine nõustamiskoolitusel ja nõustajate arenda- misel rikastab empaatia õppimise võimalusi. Elukogemused ja toimunu analüüs on Aasta lõpu poole ta naeratas, aga vaikis endiselt. peamised komponendid, millest moodustub empaatia. Empaatiliselt reageerimise Kultuurid, keel, rahvus - mida teadsin mina maailmast? oskus ei sõltu ainult aktiivse kuulamise treeningust, vaid ka paljudest teistest kogemustest ja mõtisklustest. Empaatilise mõistmise otsingute üheks näiteks, mille üle võiks mõelda, on alltoodud lühendatud versioon Sumiko Nishizawa luuletusest pealkirjaga «Tabamatut tabamas". Ma sõitsin Kanadasse, et otsida tundmatut, et paremini mõista lapsi oma klassis. Nende ja minu vahele oli tekkinud liiga suur lõhe. Ma loobusin õpetamisest ja sõitsin Kanadasse, et otsida tundmatut,
910 aastane on silmnähtavalt mitte nii enesekeskne, valitseb paremini tundeid. Ta väljendab jonni mossitades ja viha sõnadega. Meelsamini ta kaitseb kui tõukab, on vastutustundlik ja hooliv. Empaatiavõime on üks kogu isiksuse omadustest. Empaatia kasv põhineb isiksuse arengule varases lapseeas: põhiusaldusele ja turvalisele iseseisvumisele. See on võimalikud vaid empaatilise hooldaja toetusel. Kasvamaks empaatiliseks lapseks vajab laps täiskasvanute malli või sõpraderühma, kus saab harjutada vastastikuse suhtlemise oskusi. Kooliealise kasvav empaatiavõime otsib väljendusteid. Laps tahab omada lemmikloomi. Ta hooldab meelsasti hobust, kanu, kassi, kuldkala, kukke või naabri koera. Kooliealine on ka innukas väikelaste hoidja
annaabi.ee 
