ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse. Teleekraanidelt on saanud korduvalt näha, kuidas Breivik kohtusaalis istudes oma ,,töö tulemust" naudib ning imetleb, mõnikord suisa naeratades. Breivikile tehtud ekspertiisid on olnud siiani vastuolus esimese ekspertiisi tulemuses ilmnes, et tegemist on psühhootilise inimesega ning sellisel juhul ootaks teda vangla asemel psühhiaatriline sundravi, teisest tehtud
Armastus oma ilu vastu oli niivõrd tugev, et lõpuks mehe tappis. Ühe näitena tooksin veel Hesse teose ,, Stepihunt''. Selle peategelane kahestunud isiksus, üks pool hunt ja teine inimene Harry Haller oli sunnitud pärast oma luhta läinud armulugu kolima väiksesse tuppa ühes odavas külalistemajas. Ta kaotas usu armastusse ning see tegi ta nõrgaks, kuid samas immuunseks kõige ümbritseva vastu. Päevast päeva üritab ta aega lihtsalt mööda saata, ilma mingigi emotsioonita. Pööre tema elus toimub pärast seda, kui ta kohtab Herminet, kes muudab tema ellusuhtumist täielikult, kes õpetab ta armastama ja naerma, elust rõõmu tundma. See teeb Harry tugevaks, ta leiab inimesed ja uued huvitavad asjad enda ümber. Kuid kui ta näeb Herminet teise mehega voodis siis enneolematu tugev armastus naise vastu sunnib Harryl hundi poolel välja tulla ning naise tappa. Avastades uuesti armastuse, muutus ta tugevamaks, kuid samas tapnud oma armastatu, jällegi nõrgaks.
koledamad lood üldse kontserdil. Kõik kolm olid sama meeleoluga, igavad, pikad teosed. Oleks siis need olnud hästi esitatud. Ainuke asi oli ära lauldud noodid, aga see pole veel muusika. Kõik algab loomulikult dirigendist ja tema taotlustest ja nõuetest. Aga ka dirigendil oli puudujääke juhatamises. Ta löögid olid kõik väga suured, samasugused. Dünaamikat polnud üldse näha juhatamises, samuti olid kõik sissetulekud ebamäärased. Loomulikult siis koor laulis ka ilma igasuguse emotsioonita. Ühtegi teemat ei olnud kuulda, mis peavad polüfoonias just olema eristatud. Kõik oli nagu üks hall nootide mass ja seda oli igav kuulata. Samuti polnud dirigendil lauljate kontakti. Ta vaatas ainult oma nooti ja vehkis sissetulemised umbes selle häälerühma suunas. Aga oleks tahtnud näha, et dirigent oma pilgu ja käega haarab lauljad kaasa ning innustab neid. Ka lauljad ei saanud polüfoonia rägastikust nina üles tõsta. Üldse on uskumatu, et keegi koostab kava nii maitsetult
Ümbritsev keskkond oli korras, ei olnud lohakile jäetud nõusid ega kandikuid. 2) 1. novembril Külm ja pime novembrikuu õhtu ning ei sooviud kodus uuesti söögi tegemisega tegeleda, siis otsustasin käia läbi Tallinna sadama lähedal olevast Hesburgerist. Plaanis oli kiirelt toit kaasa võtta ning koju sööma minna. Rahvast ei olnud söögikohas palju, vaid mõned üksikud. Teenindaja oli nooremapoolne neiu, kes näis üsna tüdinenud olevat. Tervitus oli melanhoolne ning suurema emotsioonita. Verbaalne suhtlus oli minimaalne. Kehakeel tundus ka jäik ja külm ning aeglane. Üldiselt ei eeldagi teenindajatelt väga suurt sõbralikkut või sära, kuid selline suhtumine oli väga ebamugav ning mingit head emotsiooni ei tekkinud. 3) 10. novembril Otsustasime elukaaslasega, et täna ei taha kodus süüa teha ning läheme võtame drive-in'ist burgereid. Järjekorda ei olnud ning ka sees oli üksikuid inimesi. Teenindajaks oli noor neiu, kelle hääl oli väga sõbralik ja rõõmus
annaabi.ee 
