"emissioonipangale" - 1 õppematerjal

RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933

Laenuküsimuse lahendamine jäi aga mitmel segasel põhjusel venima. Novembris 1926 sai Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kelle ülesandeks jäi rahareformi lõpuleviimine. 8. detsembril 1926 kirjutas rahaminister Leo Sepp alla Finantskomitee heakskiidetud laenulepingu protokollile. Selles dokumendis soovitas Rahvasteliidu Finantskomitee Eestile uut rahaseadust, emissioonipanga põhikirja reformi, riigikassatähtede ja riigi kulla- ja valuutatagavara üleandmist emissioonipangale, hüpoteekinstituudi asutamist ja välislaenu. Viimase suuruseks fikseeriti 1,35 miljonit naelsterlingit. Seejärel esitati vastavad seadused Riigikogule, kes võttis 3. mail 1927 vastu välislaenu seaduse, riigikassatähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja rahaseaduse ning Eesti Panga uue põhikirja, mis jõustusid 1. jaanuaril 1928. Juunis emiteeriti Londonis, Amsterdamis ja New Yorgis Eesti esimene välisbörsidel noteeritav välislaen 27,7 miljoni krooni väärtuses.