* Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). * 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a
· Seoses maj kriisiga kasvas äärmusparteide ja vasakpoolsete populaarsus ühiskonnas; tugeva käe poliitika nõudmine · Üritas Eur domineerida, omada suurimat ja tugevamat sõjaväge · Okupeeris koos Belgia vägedega 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Sks koha kätte näitamiseks ja reparatsioonide saamiseks · Kõige nõukogude vaenulikum, sest kaotati Tsaari Venemaale investeeritud varad; suur Venemaalt emigreerunute kogukond Prants · 30datel muutus välispol seisund ebakindlaks, kuna umber oli 3 dikt riiki (Sks, Itaalia, Hispaania) · Peale Hitleri võimuletulekut hakkas otsima liitlasi -> algas Prants ja NSVL lähenemine (1934 Idapakt, 1935 vastastikuse abistamise leping, suunatud Sks vastu); Prants ja SB lähenemine (neutraliteet Hisp kodusõjas; järeleandmised Münchenis 1938)
Euroopas domineerida. Kui püüti Saksamaale ,,kohta kätte näidata" ning reparatsioonivarasid kätte saada, ikuoeerisid prantslased 1923. aastal koos Belgia vägedega Ruhri piirkonna, kuid Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu olid sunnitud oma väed välja viima. 1920-ndatel oli Prantsusmaa Nõukogude Liidu suhtes kõige vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis omal ajal olid investeeritud Tsaari-Venemaale. Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1930-ndatel aastatel muutus Prantsusmaa välispoliitiline seisund ebakindlaks, kuna teda ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale hitleri võimuletulekut kasvas Prantsusmaal hirm Saksamaa ees ning üritati otsida liitlasi. Algas Prantsusmaa ja NSVL-i lähenemine. 1936. aastal tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning 1935. aastal sõlmiti
46* Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). 47* 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaal emigreerunute kogukond. 48* 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 49* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). 50* Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: 76* algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, milleg
Omades suurimat ja tugevamat sõjaväge, üritas Prantsusmaa saada Saksamaalt kätte reparatsioonivarasid, okupeerides selleks koos Belgiaga 1923-1924 Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1928 oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette
9 Suure Prantsuse revolutsiooni ajal muutus elu Prantsusmaal väga olulisel määral. Kaotati seisused ja nende eesõigused, võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis lubas inimõigusi ja vabadusi, õigust omandile ja julgeolekule, vastupanu rõhumisele, mõttevabadust. Rõhutati eraomandi puutumatust. 1792.a. kaotati kuningavõim ja Prantsusmaa muudeti vabariigiks. Kiriku ja Prantsusmaalt emigreerunute maad müüdi, talupojad vabastati feodaalkohustustest ja nad said maaomanikeks. Seati sisse üldine valimisõigus meestele 21 eluaastast alates. Kirik eraldati riigist. Kirikumaade võõrandamisega suutsid Prantsusmaa uued võimud vähendada riigivõlga ja nõrgestada endise vaimuliku seisuse mõju. Kirikult võeti ära mitmeid funktsioone. Katoliikluse väljatõrjumiseks püüti juurutada ülemaailmse moraali kultust, Mõistuse ning Kõrgema Olevuse kultust.
aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge). Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a
annaabi.ee 
