Lapsekeskne kasvatus
Lapsekesksuse romantilise laine tõus ja langus seonduvad
tihedalt ühiskonna poliitilise õhustiku ja selle kaudu hariduspoliitiliste eesmärkidega.
Romantiline vorm on vaid osa lapsekeskse pedagoogika pärandist.
Morrisoni arvates tulenes romantilise lapsekeskse pedagoogika kaotus sellest, et lapsekeskne
suund ei hoolinud oma ematsipatoorsest potensiaalist võimalusest muuta ühiskonda ja lapse
seisundit ühiskonnas. Kasutatav mõistete süsteem oli segane. Tekstide poliitilised ja
ematsipatoorsed aspektid heideti kõrvale ja sõnum muudeti mittepoliitiliseks. Lapsekesksuse
põhimõte oli rohkem etteantud kui toimivaks tõestatud.
Romantilise suuna seisukohalt keskset loomulikkuse mõistet ei vaidlustatud. Loomulikkus
rajati tehislikku ja ebareaalsesse maailma. Romantilised kasvatus-uuendajad hülgasid
kasvatuspraktikas süsteemse teadmiste hankimise põhimõtte ja soosisid kriitikata õpilase
kogemuse mõistet.