hoolitsevad ka mõlema emase pesakondade eest. Ka must-kärbsenäpil, kes üldiselt on monogaamne liik, on polügaamia siiski küllalt tavaline. Isased võivad kaitsta näiteks erinevaid territooriume ja meelitada kummalegi neist erineva emalinnu. O. Ratti ja R. Alatalo (1993) uurimused näitasid, et isase sansid kaht erinevat paarilist leida suurenesid sedavõrd, mida kaugemal erinevad kaitstavad territooriumid teineteisest asusid. Põhjuseks pidasid autorid emastevahelist agressiivsust. Arvatakse, et värvulistel hoiabki monogaamiat alal suuresti just emastevaheline agressiivsus. Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes. Lindudel on kirjeldatud ka tõelist prostitutsiooni. Nimelt mõnikord saavutavad lesestunud emalinnud teiste isastega kopuleerumise abil seda, et viimased hakkavad osutama emase pesakonna suhtes isahoolt
o Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega Sugupooltevaheline konflikt · Isahool o Alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisse: investeerimine järglaste kvaliteeti o Esineb vähestel imetajatel, kui paljudel lindudel o Tekitab emastevahelist paarumiskonkurentsi (kui isa juba jääb hooldama järglasi, tahab ta maksimaalselt head naisgeene Paarumissüsteem · Kerge polügaamia · Sotsiaalne polügaamia · Järjestikune monogaamia o Ka püsisuhetes naised pakuvad paarivälist seksi o Head geenid: nakkusresistentsus; atraktiivsus (seksikas poeg) o Ressursid o Kaitse · Vastastikuse paarilise valik:
annaabi.ee 
