Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on partenogenees , see tähendab isendi arengut viljastamata sugurakust (osadel putukatel)
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Sugurakkude valmimisel kombineeruvad neis geenid ümber. Seega on suguliselt paljuneva organismi iga sugurakk mõnevõrra erineva pärilikkusega. Muutlikkus suureneb veel viljastumisel: isas- ja emassugurakkude ühinemise tagajärjel tekivad uued kromosoomikombinatsioonid. Järglane saab poole pärilikkusest ühelt vanemalt, poole teiselt. Mutatsioon- Juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus, sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte. Mutageen- Bioloogiline, keemiline või füüsikaline tegur, mis põhjustab organismi rakkudes mutatsioone (muutusi pärilikkusaines) Pärilik muutlikkus- Muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda,
11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas
· Stabiilne sisekeskkond homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt. Alamad organismid enam mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). Suguline paljunemine enam hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. · Arenemine kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast.
Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+6H20->C6H12O6+6O2) Heterotroofid on organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigusl.(C6H12O6->6CO2+6H2O+energia) Organismidel on omane paljunemisvõime. Mittesuguline: pooldumine(ainuraksed), vegetatiivne(taimed), eostega(seened). Suguline: uus organism saab alguse viljastumise käigus isas-ja emassugurakkude ühinemisest. Areng on loomulik kõikidele organismidele. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. Elu iseloomustavad omadused: Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine-ja energiavahetus Stabiilne sisekeskkond
75-85 % produtseerida teatud hulk 7. põrsaste saamiseks ja 2 variant valminud sugurakke. nende üles kasvatumiseks Näitab, millisel määral kuni võõrutamiseni 1.metsigade seast 8. on vaja põrsad ette võiks järglasi tekkida 2. Ida-türgis valmistada. Päev enne emassugurakkude 3. 986,65 miljonit võõrutamist hakkame produktsiooni taustal. 4.111-117 päeva piirama emiste söötmist 5. Majanduslik 5. Seal nad poegivad ja ja jätame nende varavalmivus on 6-7 kuud kus nei peetakse kuni ratsioonist välja piima põrsaste võõrutamiseni
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt?
mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda. Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks.
Leia mõistetele õige tähendus ning kirjuta sellele vastav täht taha. ( 7 punkti ) Ontogenees g a) mehel toimub seal spermide areng Karüokinees c b) organismi areng viljastamata munarakust Fülogenees f c) rakutuuma jagunemine mitoosis ja meioosis Ovogenees e d) raku tsütoplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi ja meioosi lõpus Partenogenees b e) emassugurakkude areng küpse munarakuni Tsütokinees d f) organismirühma ajaloolione areng Maal Spermatogenees a g) ühe isendi areng viljastumisest surmani Hindamine: 53,5 48,5 hinne ,, 5 ,, 40 31 hinne ,, 3 ,, 19 - ... hinne ,, 1 ,, 48 41 hinne ,, 4 ,, 30 20 hinne ,, 2 ,, Aitäh!
Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb? Lihtvilja moodustamisest võtab osa ainult üks emakas. Jaguvili - jaguneb pesadeks. Lülivili - murdub üheseemnelisteks pesadeks. Liitvili - tekkinud ühe õie mitmest emakast (viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv). 9. Mis on megasporogenees? Emassugurakkude teke. Toimub meiootiline jagunemine. 4 hapoloidset megaspoori, millest 3 hävivad ja 1 jääb ellu ning tuum suureneb ja jaguneb 3 x mitootiliselt. Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis jagunevad kummalegi poolusele. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk. Teisel poolusel tekivad antipoodid. 10. Loomlevi ja tuullevi võrdlus
o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK: Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest. Alumine – moodustamisest võtavad osa kõik õie osad, mille alustega kasvab kokku. Keskmine - vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud. Sigimikus tekivad seemnealged ning võib olla ühe kahe või mitmepesaline. MEGASPOROGENEES EHK EMASSUGURAKKUDE TEKE Arhespoor jaguneb meiootiliselt neljaks haploidseks megaspooriks, millest 3 hävinevad, üks jääb ellu ja tema tuum suureneb, seejärel jaguneb 3 korda mitootiliselt: 1. Esimese jagunemisega tekkib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma. 2. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. 3. Ühel poolusel kolmest tekivad sünergiidid ja munarakk. 4
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev
(nutrimentaarne oogenees) teissuussetel loomadel (imetajad, linnud, kalad) on abirakud somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud (follikulaarne oogenees) 26. Folliikulid Funktsionaalsed anatoomilised struktuurid, milles arenevad ootsüüdid. Follikulaarrakud on kontaktis üksteise ja areneva ootsüüdiga läbi spetsiifiliste aukliiduste, vahendades läbi nende väikesi molekule (AH, cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud. Oogenees on tihedalt seotud follikulogeneesiga ehk folliikulite arenguga.
võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, sest osa valminud munarakke jääb seemenduse korral viljastamata ja osa idulasi ning looteid hukkub prenataalses arengustaadiumis. Primaarne viljakus näitab ainult, millisel määral võiks järglasi tekkida emassugurakkude produktsiooni taustal. Eriti ilmekas on primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus multipaarsetel (hulgipoegijatel) loomadel, eeskätt seal, kellel ligikaudu 60–70% vabanenud munarakkudest areneb lõpuni ja sünnib elusate põrsastena. Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus
4. Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7
puberteedist. Luteiniseeriv hormoon vabastab ootsüüdi diploteeniblokist, toimub I meiootiline jagunemine - tekivad polaarkeha ja sekundaarne ootsüüt. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, meioos peatatakse metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon. Oska iseloomustada antud etappidel aset leidvaid protsesse ja orienteeru põhimõistetes. Märksõnad, mida võiks teada: Oogoonid - emassugurakkude eellasrakud, mis paljunevad mitootiliselt primaarsed ootsüüdid - oogoonid peale meioosi esimesse profaasi sisenemist, arestitakse meioos I diploteenis sekundaarsed ootsüüdid - meioos I jagunemisele järgnedes tekib sekundaarne ootsüüt, mis asub II meiootilisse jagunemisse, ent peatatakse metafaasi staadiumis, käivitatakse ovulatsioon polaarkehad - tekivad peale sekundaarse ootsüüdi metafaasibloki lõppu asümmeetrilisel jagunemisel
või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud Sigimik võib olla ühe, kahe või mitmepesaline Sigimikus tekivad seemnealgmed Megasporogenees ehk emassugurakkude teke Arhespoor jaguneb meiootiliselt – 4 haploidset megaspoori, millest 3 hävivad, üks jääb ellu ja tuum suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid
annaabi.ee 
