Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud
3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid
· Meioosis on samad faasid nagu mitosis ainult 2 korda. · Esimese jagunemisega on kromosoomide arv 2 korda vähenenud. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude areng: Pari and Pattak Co. · Suguliselt ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isasja emasorganism. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. · Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. · Mehe seemnerakud on spermid. · Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.
Telofaas Keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarraku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugulisest e. Generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organimsi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid. Spermide esmasteks eelasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid
eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatroriaaltasandile. Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid, mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad
Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab
Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.
Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad
taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigiisassugurakkude osaluseta. 7. Paljunemise tähtsus - mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond, sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Mõisted Rakutsükkel - rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Interfaas - Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi)
Kromosoomide arv sama Kromosoomide arv väheneb 2 korda Geneetiliselt ühesugused tütarrakud Geneetiliselt erinevad tütarrakud Võimaldab kasvamist Võimaldab moodustada haploidseid rakke Ühesugused faasid Mõlemad rakkude jagunemised 5.4 Sugurakkude areng Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas-ja emasorganism. Erinevused: 1) ühekordse kromosoomistikuga Sugurakkudele iseloomulikud jooned: ·haploidse kromosoomistikuga ·pärilikelt omadustelt erinevad ·küpsed sugurakud ei jagune enam ·sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: ·varustatud viburiga, milles asuvad liikumisen. Saamiseks mitokondrid ·DNA tihedalt kokku pakitud ·peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude e. Spermide areng mehel.
Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
interfaas sarnaneb Mitoosi omaga (Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroenrgilisi ühendeid) Võrreldes mitoosi esimese faasiga, vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem. Erinevalt mitoosist, ei keerdu telofaasis kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid. seemneraku arengut spermatogeenist küpse spermini nim. spermatogeneesiks. Spermatogeenid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes
jagunemine. 25.7. haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. 25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda! ovulatsioon, viljastumine, sügoot, embrüogenees, ovogoon, postembrüogenees, 27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde sobiv number! a)embrüogenees 4 1.munasari b)viljastumine 2 2.munajuha c)spermatogenees 3 3.seemnesari d)ovogenees 1 4
Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta. 5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt
Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Moodustub 2 uut rakku Moodustub 4 uut rakku Ei toimu kromosoomide ristsiiret I profaasis toimub kromosoomide ristsiire Üks mitootiline jagunemine Kaks järjestikust jagunemist Sugurakkude areng Suguliseltb ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks orgenismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanem- organismide sugurakkude ehk gameetidee tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. Spermatogenees Spermatogeen on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. See algab suguküpsuse saabumisel munandites mitoosi teel. Seejärel kasvavad nad ja läbivad meioosi
5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide
a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud
päritavuse hüpotees. · Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad, iidid jne.) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees. · Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad). Põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. · Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud (vitalism). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. · Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e
Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud
Milline neist põhjustab DNA ja histoonide vaheliste elektrostaatiliste jõudude nõrgenemise? Atsetüleerimine, metüleerimine, fosforüleerimine, ubikvitineerimine. Atsetüleerimine põhjustab histoonide ja DNA vahelise elektrostaatilise jõu nõrgenemise, mis laseb RNA polümeraasil kergemini DNA molekuli vahel liikuda promootorini. 49. Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas-ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom
Histoonide N-otste a-hapete modifikatsioone erinevate funktsionaalsete rühmadega võiks teada nelja: Atsetüleerimine Metüleerimine Fosforüleerimine Ubikvitineerimine (väike 8 kDa valk ubikvitiin, rohkem tuntud tsütoplasmas valkude lagundamisele suunava signaalina). Atsetüleerimine (äädikhappe jää CgiH3COO- liitimine) Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab mingit geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima ja põhjustab seeläbi geeniproduktide hulga ebavõrdsuse isas- ja emasorganismi vahel. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Ühe X-kromosoomi valikulisest vaigistamisest lähtuvalt nimetatakse kondenseeritud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks
· Atsetüleerimine · Metüleerimine · Fosforüleerimine · Ubikvitineerimine (väike 8 kDa valk ubikvitiin, rohkem tuntud tsütoplasmas valkude lagundamisele suunava signaalina). Atsetüleerimine (äädikhappe jää CgiH3COO- liitimine) 49. Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab mingit geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima ja põhjustab seeläbi geeniproduktide hulga ebavõrdsuse isas- ja emasorganismi vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Ühe X-kromosoomi valikulisest vaigistamisest lähtuvalt nimetatakse kondenseeritud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks
Atsetüleerimine, metüleerimine, fosforüleerimine, ubikvitineerimine. Atsetüleerimine põhjustab histoonide ja DNA vahelise elektrostaatilise jõu nõrgenemise, mis laseb RNA polümeraasil kergemini DNA molekuli vahel liikuda promootorini. 36 49. Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas- ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu
tunnuste päritavuse hüpotees. ·Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees. ·Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad), mis põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). ·Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad. ·Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused. ·Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isast ega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees. 1.4
Iga üksik ebaõnnestunud sigimisakt ei lähe isasele kuigi palju maksma, kui tal on võimalus uuesti sigida uue partneriga. Seepärast tasub isasel oma bioloogilise kohasuse nimel eelkõige püüda võimalikult suurt partnerite arvu. Munarakkude tootmine seevastu on emasele kulukas. Kuna munarakud on spermidega võrreldes suured ja sisaldavad tulevase loote tarbeks hulgaliselt toitaineid ja energiat, vajab munarakkude küpsemine suhteliselt palju aega ja investeeringuid. Seepärast jõuab emasorganism elu jooksul munarakke toota vaid piiratud hulgal ja iga ebaõnnestunud sigimiskord on talle isastega võrreldes suur kaotus. Seepärast tasub emasel oma bioloogilise kohasuse nimel igal sigimiskorral eelkõige hoolitseda elujõuliste järglaste kasvatamise eest (sh kvaliteetsete geenidega isa valimise eest oma järglastele). Maismaaliikide emane ei saa järglasi esimesena hüljata. Kuna maismaaliikidel esineb valdavalt kehasisene viljastamine ja tulevane loode
annaabi.ee 
