vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.. Töövõtuleping poolteks on tellija ja töövõtja,ei ole ette nähtud puhkust, ei saa distsiplinaarkaristust määrata,kui palgaga viivitatakse siis ei pea 0,5% viivist maksma,ei ole
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel
ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping.
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega.
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on
ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT-ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Nt kui on KL osalises tööajas 4h päevas, siis on töötamine 5
sünnituspuhkust või mitte.Samuti pole tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.Puhkuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus oma tööandjale. Isapuhkuse kasutamisel enne lapse sündi tuleb tööandjale esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi tuleb tööandajale esitada lapse nimi ja isikukood. Isapuhkuse tasu maksab teile tööandja, kes arvutab väljamakstava isapuhkuse tasu teie viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Kui isa töötab mitme tööandja juures, saab ta võtta isapuhkust 10 tööpäeva samal ajaperioodil kõikide tööandjate juurest. Õppiva lapsevanema õigused: Akadeemiline õppepuhkus. Kõrg- või kutsekoolis õppival lapsevanemal on võimalik kasutada akadeemilist õppepuhkust. Selle saamiseks tuleb pöörduda avaldusega kooli poole. Õppelaenu tagasimaksmise peatumine
tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda arvestama tema seisukohtadega. Ka lapsest eemal olles peab vanem kindlustama, et lapse eest hoolitsetakse ning ta saaks piisavalt tähelepanu. 3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi Vanema õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi on osa tema õigusest last kasvatada. Näiteks on vanemal õigus otsustada ehk valida lapsele lasteaeda, kooli ja huviringe. Samas ei või vanem teha otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega tema hooldus- kui kasvatusküsimusi. 4. Õigus last esindada Lapsevanemal on õigus lapse eest hoolitseda. Sellest tulenevalt tohib vanem teha lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. Laps ei pruugi olla oma väheste kogemuste, teadmiste ja
korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat
Samuti ei tunnustata Taanis tehtud otsuseid ka teistes ELi liikmesriikides. 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda- seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte.
15. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused: Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16. Vanemate õigused ja kohustused: ● Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. ● Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. ● Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. ● Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17. Lapse äravõtmine vanemalt: ● Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse
oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16) (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17) (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse
-Kontrollitakse laulatatavate konfirmatsiooni lbimist. -Laulatusloa vljastamine - juhul kui laulatust soovitakse lbi viia vljaspool kodukogudust. -Tehakse sissekanne laulatuste raamatusse. -Laulatus kantakse laulatava personaalraamatusse. -Laulatuse kandmine talituste registrisse -Laulatustalituse lbiviimine 4.)Abielu vib kehtetuks tunnistada jrgmistel juhtudel: -abielu slmiti abiellumisea nuet rikkudes (st abikaasa oli noorem kui 18 ega olnud -saanud selleks oma seadusliku esindaja nusolekut vi kohtu luba); -abielu slmiti isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus; -abielu slmiti otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel, vendade ja dede ning poolvendade ja -dede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; -abielu slmiti isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu (vlja arvatud juhul, kui piiratud teovimega isikul on oma igusliku esindaja nusolek); -kui slmiti nilik abielu;
õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus,
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
TL LÕPETAMINE Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töötaja kohustused võivad tuleneda nii tööõigusaktidest, kollektiivlepingust, töölepingust, ametijuhendist, tööandja ühepoolsetest otsustest jne. Oluline on, et tööandja saab töötajalt nõuda üksnes seaduslike kohustuste täitmist.Kui võrreldes õigusaktides kehtestatuga, on nt töölepingus ette nähtud töötaja olukorda halvendavaid kohustusi, siis selliste kohustuste mittetäitmise korral on töötaja töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja käitumine häiris tööd ja töötajal on distsiplinnarkaristus, mis ei ole kustunud.
Tööaasta algab päevast, mis töötaja tööel asus ja lõppeb 12 kuud hiljem. Siin tuleb silmaspidada, et tööajaarvestus muutub, kui selle aja sees on perioode, mis selle aja sisse ei kuulu, nt töötaja soovil palgata puhkus. Puh§4, lõige 1 kohaselt arvatakse tööasta hulka: Tegelikult töötatud aeg Aeg, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu Puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg Tööandja ettepanekul antud osaliselt tasutava puhkuse aeg Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise või teisele tööle üleviimisetõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud Muu aeg, mil töötaja seaduse, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. Kui töötaja ei ole tervet tööaastat töötanud, siis antakse talle puhkus selle saamise
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus.
13 14-aastane laps võib reeglina töötada ainult koolivaheaegadel või osaledes õppimise kõrval teatri- ja kontsertasutuste loomingulises tegevuses. Erandjuhtudel võib töötajaks olla 15-aastaseks saanud alaealine ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ning ei ole alaealisele keelatud. Töölepingu seaduse alusel tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis: 1. ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. ohustab alaealise kõlblust; 3. sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4. takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5. ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. · Sugulastevaheline ülalpidamise osas jääb võimalus nõuda ülalpidamiskohustuse täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda. 13. Vanema õigused ja kohustused · Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud
TSIVIILÕIGUSLIK TEOVÕIME on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel PIIRATUD TEOVÕIME. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel
abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. 10) Abielu lõppemine Kas ühe poole surm või lahutus. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus. 11) Vanemate õigused ja kohustused Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12) Ülalpidamiskohustus perekonnas
05.2017, osaliselt 01.07.2017 14.06.2017 RT I, 04.07.2017, 3 01.01.2018 15.11.2017 RT I, 28.11.2017, 2 01.01.2018 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seadus Leht 1 / 29 (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida! Töövõtulepinguga peab tasu maksma kui tööõnnetus
vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna Tööleping on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool T · Kohustub tegema TA-le tööd · Alluma TA juhtimisele ja kontrollile Ning teine pool TA · Kohustub maksma tehtud töö eest tasu perioodiliselt, kord kuus · Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
