Homo sapiens. 6. Mis on kohastanud inimese liikuma kahel jalal? Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud inimese kahel jalal liikumiseks. 7. Mis on inimese ja teiste imetajate vahel kõige suurem erinevus sigimise osas? Erinevalt teistest imetajatest, pole inimese sigimine seotud aastaaegadega. 8. Kes on primaadid? Primaadid on väga mitmekesine rühm, kus on palju erinevateks eluviisideks kohastunud liike, kuid nende erinevust teistest imetajatest on teatud mõttes raske määratleda. 9. Kui palju on tänapäeval elavaid primaadiliike? Tänapäeval elab umbes 180 primaadiliiki. Õ. lk. 64-71 1. Mis moodustavad elundkonna? elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. 2. Kuidas paiknevad sidekoe rakud? Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab
Lõhnataju lindudel üsna nõrk, v.a mõnedel, nt raisakotkastel, kellel toitumine sõltub oluliselt lõhnatajust. Lindude vastus keskkonnatingimuste muutustele on aktiivne – enamasti rändavad paikadesse, kus tingimused soodsamad, toitu rohkem, tehes perioodilisi rändeid. Rändamisvõimekus tähendab seda, et linnud väga levinud üle kogu maailma, erinevatesse ökoniššidesse (nt üksikutel saartel imetajaid sageli vähe, aga linde on), nad on ka kitsamalt spetsialiseerunud erinevateks eluviisideks, erinevused päris suured. Röövlindudel küllalt hea binokulaarne nägemisväli (saavad hästi kaugust hinnata), samas nt hanelistel või pardilistel väga hea üldala nägemine, aga väike binokulaarne ala. Inimesed eelistavad linde (ja ka imetajaid), kellel on samasugune silmade asetus nagu meil endal (suur binokulaarse nägemise väli), seega inimesed eelistavad sageli röövlinde lepislindudele. Sageli kui lind ise värviline, siis lähtub ka liigisiseses kommunikatsioonis palju
Inimkonna areng 7.milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas 10 000 e.m.a taimede ja loomade kodustamine 3000 e.m.a kirja teke Sumeritel. Enamus ajast on valitsenud küttimine ja korilus. Inimloomus on välja arenenud küttimise ja koriluse ühiskonnast. Tänapäeva ühiskond on mingis mõttes inimese jaoks ebaloomulik, inimene on kohastunud hoopis teistsugusteks eluviisideks. Kultuuri mõiste: Mis on ,,kultuuri" vastand? Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus). Igapäevases kõneviisis on see nagu hinnanguline termin, mille all peetakse silmas midagi head. Teaduslikus kontekstis on kultuuri vastand pigem loodus. ,,Kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) esialgne tähendus. Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond
annaabi.ee 
