följetonid, üks romaan kokku üle 30 eri raamatu esmatrüki oma tegevusajal. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. "Siuru" luuletajatest oli oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal J. "Siuru" lüürika saavutusi iseloomustab hästi rühmituse kahe suurepärase luuletaja, M.Underi ja H.Visnapuu looming. Mõlemad paistavad silma jõuliste tundeväljendustega, mis erinevad Semperi hämaratest aimustest ja Adsoni leebest eluvaatlusest. "Siuru" tähtsus: · rühmituse tegevus andis uue hoo eesti uusromantilisele kirjandusele; · siurulased avasid uue ajajärgu eesti lüürikas nad tõid luulesse uue elutunnetuse, mida iseloomustab eelkõige avameelne, julge, paljudesse tundevarjundeisse kalduv trotslikult uhke armastuse poetiseerimine; · "Siuru" tegevusajal tõusis lüürika taas kirjanduse juhtivaks põhiliigiks; · "Siuru" tõi eesti kirjandusse uusi andekaid lüürikuid;
Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto.
Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. "Siuru" luuletajatest oli oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal J.Semper (1892-1970). Semperi intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. "Siuru" lüürika saavutusi iseloomustab hästi rühmituse kahe suurepärase luuletaja, M.Underi ja H.Visnapuu looming. Mõlemad paistavad silma jõuliste tundeväljendustega, mis erinevad Semperi hämaratest aimustest ja Adsoni leebest eluvaatlusest. "Siuru" tähtsus: · rühmituse tegevus andis uue hoo eesti uusromantilisele kirjandusele; · siurulased avasid uue ajajärgu eesti lüürikas nad tõid luulesse uue elutunnetuse, mida iseloomustab eelkõige avameelne, julge, paljudesse tundevarjundeisse kalduv trotslikult uhke armastuse poetiseerimine; · "Siuru" tegevusajal tõusis lüürika taas kirjanduse juhtivaks põhiliigiks; · "Siuru" tõi eesti kirjandusse uusi andekaid lüürikuid;
annaabi.ee 
