kui puud juba lehtes. Talvituma lahkub augusti teisel poolel. Pesitseb Euroopas ja LääneAasias, talvitub Lõuna ja IdaAafrikas. Levinud, vastavalt sobivate pesitsuskohtade olemasolule, üle kogu Eesti. Suure individualistina rändab ta lõuna poole kas ainult üksi või maksimaalselt koos paarilise ja poegadega. Peoleo kuulub välimuselt troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki. Isalinnu keha on säravkollane, saba ja tiivad mustad. Emaslind on vähema kontrastsusega: seljaosa rohekaskollane, tiivad tumehallid, saba pruun ja alapoole sulestik valkjas ning kaetud peente pikitriipudega. Mõlemast soost peoleodel on ereroosa nokk. Peoleo lend sarnaneb oma sügavate kaartega rähnide omale. Peoleo elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud.
Kokkuvõte Võrreldes erinevaid artikleid jõudsin järeldusele, et Marsil elutsevad ainult tillukesed organismid, mis on inimsilmale suhteliselt nähtamatud. Suuremaid elusorganisme seal ei pruugi olla, kuna pole ühtegi tõendit nendest. Suurem osa teadlasi on seisukohal, et siiski seal on elu. Mõnede üksikute arust seal pole elu ja ei ole kunagi ka eksisteerinud. Väikeste organimide jaoks on seal küllaltki head tingimused ja nii võib tõesti arvata, et seal elutsevadki sellised väiksed olevused. Millal sinna tekivad aga paremad tingimused suurtematele elusorganismidele seda ei tea veel keegi. Referatiivne osa annab mulle ja kõigile, kes mu tööd loevad, hea ülevaate Marsi kohta. Ma ise sain enda jaoks teada väga palju erinevadi andmeid Marsi kohta, mida ma enne ei teadnud. Uurimuslikus osas uurisin, kas Marsil saaks inimene elada ja tuleb välja, et ei saa, kuna Marsi atmosfäär on inimese jaoks liiga karm
annaabi.ee 
