Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales).
Uulu PK 2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel.
* viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites.
viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Benedictus oli pettunud kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas
7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7. Suur kirikulõhe (millal, kuidas)? Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse?
seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine seda nähtust nimetatakse dimorfismiks. Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke
Neile sarnased taimeosad koosnevad tegelikult sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks. Tallus kasvab tipmiselt: kiirdrakk annab vaheldumisi sõlme- ja sõlmevaherakke. Sõlmerakkudest tekivad harud, „koor” ja paljunemisorganid. Umbes 300 liiki, magevees ja riimvees. 12. Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. Sammalde keha on kas lame dorsoventraalne (rakis e. tallus) või liigestunud varreks ja lehtedeks (lihtne tüvend). Valdav osa neist on niiskuslembesed või veetaimed Väikesekasvulised, harva mõnikümmend cm kõrged (turbasamblad kasvavad ülaosas, all kõdunevad) Vegetatiivne paljunemine sigikehade, sigipungade sigivõsude, sigiokste või lihtsalt talluseosade abil
Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna
parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka. *Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv DNA hulgast. *G+C
Dipoidne kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus. Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Teleomorf seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid. Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid. Seent kõigis tema faasides kokku nimetatakse holomorfiks (steriilne seeneniidistik+ anamorf+ teleomorf). Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas (kandseentel palju harvem). Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii
kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid. 3) nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 8. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 9. Rakkude jagunemine on range kontrolli all. See on vajalik selleks, etrakud õigel hetkel tõepoolest jagunema hakkasid. Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte. 12
erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega. Ühinenud isas- ja emassugurakk säilivad passiivsetena kuni elutingimused paranevad.
Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuks on geenivahetus. 14. Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? 15. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tagatakse sugurakkude teke; · Tänu kombinatiivsele muutlikkusele pole sugurakud geneetiliselt identsed ! · Kombinatiivne muutlikkus tagatakse: · krossingover (I profaas) · kromosoomide sõltumatu lahknemine (I anafaas) · Kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis 16. Võrdle mitoosi ja meioosi. Mitoos meioos Tekib 2 rakku Tekib 4 raku Rakud sarnanevad geneetiliselt Rakud erinevad geneetiliselt Üks jagunemine 2 jagunemist Ovogenees- toimub naisorganismis, ja areneb munarakuks Spermatogenees- toimub meesorganismis, areneb Permiks Mõlemad vajalikud viljastumiseks, toimuvad kehasiseselt.
Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid. Seente toitumine Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla
Selle eesmärk on anda tegevus printsiipe ja parimaid tavasi kindlustamaks, et investeering Infotehnoloogia alla tagab oodatud ärilise väärtuse vastuvõetaval tasemel riskidega. (Howard, E, 25.03.2014) 3 Microsoft Operations Framework 1.2 Komponendid 1.2.1 Service Management Functions Iga etapp IT teenuse elutsüklis omab Service Management Function-e (SMF), mis määravad protsesse, inimesi ja tegevusi, mis on nõutud, et IT teenused ja ettevõtte nõudmised oleksid samal joonel. Igal SMF-il on oma juhend, mis seletab SMF-i ja nendes olevaid protsesse ning tegevusi rohkem detailides. Kuigi igat SMF võib võtta kui iseseisvaid protsesside komplekte, on tähtis teada kuida iga SMF töötab kõikides etappides, et pakutud teenus oleks soovitud kvaliteedis võrdne riskidega. Mõnes
kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet)
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik · Mükotoksiin- seenemürk, see mürk, mis tapab on alfatoksiin. · Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne)
kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid.
Elegans), Limused(mollusca: peajalgsed, kaheksajalg) Teissuused- keelikloomad(inimesed, kalad), Okasnahksed- (madutähed, merisiilikud). Ploidsus. Näide kus või millal. Ploidsus on samatüübiliste kromosoomide kordsus indiviidi kromosoomistikus. Rakkude ploidsus võib muutuda organismis. Inimesel on valdav osa rakke diploidsed (üks kromosoomikomplekt pärineb emalt ja teine isalt), aga sugurakud (spermid ja munarakud) on haploidsed. Enamiku eukarüootsete organismide elutsüklis vahelduvad kahekordselt erinevad ploidsusfaasid gameetne haplofaas ja sügootne diplofaas. Haploidsus indiviidi kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu, mida tähistatakse sümboliga n. Suguliselt sigivatel organismidel vahelduvad elutsüklis haploidne ja diploidne faas. Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus.
Peaaegu kunagi pole arutluses tajutu samaväärne reaalses, näiteks hädasituatsioonis tajutuga. Teiseks ei saa praktilises situatsioonis jätta arvestamata inimlikke emotsioone ja empaatia tunnet teiste vastu. 5.Mil määral võimaldavad E. Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon, televisioon, internet).
1. Chytridiomycota - viburseened (Chytridium, vees), ja Blastocladiomycota - jõnksviburseened (Allomyces, pinnases); nende üldine iseloomustus ja tähtsamad esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on taimede, loomade või seente patogeenid
parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks
Mõisted 1) Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi 2) Geenifond - populatsiooni kõigi isendite genotüüpides olevate geenide (alleelide) ja muude geneetiliste elementide kogum. Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 3) Geenmutatsioon mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket 4) Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioo...
Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse ühekromotiidilised kromosoomid. Milles seisneb meioosi tähtsus? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. Võrdle mitoosi ja meioosi. · Mitoos · Meioos keharakkude taastootmine eoste ja sugurakkude moodustumine rakkudes diploidne rakkudes haploidne kromosoomistik kromosoomistik
75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79. Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu liikmed. 80. Vojevoodkond/ staarostkond Poola haldusüksus. Vojevoodkonda juhib marssal. 81. Tartu maks Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550
VÕI tööleping, millega tekitatakse infosüsteemi uus töötaja, õiguste ja kohhustuste loetelu selle töötaja ja tööandja jaoks Lepingu_seisund Lepingute ja arvete lepingu olekut elutsüklis register kajastav nimetus TöölepinguRida Lepingute ja arvete töölepingu õiguste ja register kohustuste eksemplar Kontakt Lepingute ja arvete infosüsteemiga seotud register tegutseja kontaktandmete kirje Töökäsk Töökäskude register kliendilepingu alusel
Budism: Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus ;Levik- Ida-Aasia Usundite mõju ühiskonnale: · Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks. · Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut. · Hinduism ja budism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu. MÕISTED Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas. Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv. Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive.
Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks.
19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22.Mis toimub telofaasis? Tuumamembraani moodustamine 23.Milleks on meioos vajalik? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. 24.Millisteks faasideks jaotatakse meioos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 2x 25.Mis toimub interfaasis enne meioosi? Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. 26.Kirjeldada meioosi I jagunemise faase! Profaasis tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid, tsentrioolide paarid eemalduvad teineteisest, homoloogilised
ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
R. acuse larve leidus sooles, tavaliselt on nad vaheperemeeste maksas või mesenteeriumis. Kirjanduse järgi (Moravec, 1994) ei ole R. acuse täiskasvanud emane lesta sooles võimeline mune produtseerima. Lest ja paljud muudki kalad on talle vaid säilitusperemehed, suurendades nematoodi võimalust lõpetada oma elutsükkel. R. acuse tavaline lõpp-peremees on haug, kellel leidub seda parasiiti ja tema suguküpseid isendeid kõige arvukamalt just hiliskevadel (Fagerholm, 1982). C. osculatumi elutsüklis kindlat sessoonsust ei esine; tema esinemine lestal kui vaheperemehel on tavaline. Sügisestes proovidest vähem leidus kevadel Digenea liigi C. concava metatserkaare. Teise trematoodi D. spathaceumi metatserkaare oli nii sügisel kui ka kevadel 11-el lestal. Peale helmintide leidus märkimisväärsel hulgal ka pisieoselisi (Microsporidia) liigist Glugea stephani. See parasiit elab paljude lestlaste seedetraktis ja invasioon môjutab kalu nende esimesel eluaastal
9. Pruunvetiktaimed pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 10. Rohevetiktaimed üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. 11. Mändvetiktaimed üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. 12. Sammaltaimed talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. 15. Taimede osa veekogude aineringes. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18
- protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Mõisted ja isikud: kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb klooster - kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus Sümbol Levik- Ida-Aasia Usundite mõju ühiskonnale- Näiteks: Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut Hinduism ja buddism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu 11. Mõisted: Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive
2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid ...
Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale talvitumist arenevad eoskandadel kandeosed. Need nakatavad uusi peremeestaimi, millel arenevad algeoslad ja kevised. Eosed levivad tuulega va algeoslates, kust need putukatega levivad. Mõnedel roosteseentel ei ole kõiki loetletud arengujärke. 2.4.4. Rühm mittetäielikud seened ehk teisseened Teisseened on mittetäielikud seened, millel pole elutsüklis teada sugulise paljunemise staadiumi või mida pole veel suudetud süstematiseerida. Siia kuuluvad ka mõnede kottseente lülieoste staadiumid, kes on sugulise paljunemise võime evolutsioonprotsessis kaotanud või kellel pole seda kindlaks tehtud. Teisseened paljunevad ainult mittesugulisel teel valdavalt lülieostega. Lülieosed arenevad eri seltsi teisseentel kas kerajates mahutites, madalates kausitaolistel lohkudes või hajusalt üle kahjustatava ala
· seotud sugulise sigimisega, mis klassikalisel kujul esineb ainult eukarüootidel · meiootiliselt jagunevad rakud (sugurakud ehk idurakud) asuvad kõrgematel organismidel tavaliselt gonaadides ehk sugunäärmetes ning neist tekib järgmine sugurakkude põlvkond · embrüonaalses eas paljunevad sugurakud gonaadides mitootiliselt, alles teatud arenguetapil sisenevad meioosi · suguliselt paljunevatel organismidel saab elutsüklis eristada 2 faasi: HAPLOIDNE (n) ja DIPLOIDNE (2n) · üleminek haplofaasist diplofaasi toimub VILJASTUMISEL, diplofaasist haplofaasi MEIOOSI teel · sugurakkudes on igast kromosoomist 1 koopia; somaatilistes rakkudes on iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase koopiana (1 koopia emalt, teine isalt) 2 jagunemist 1. reduktsioonjagunemine homoloogiliste kromosoomide lahknemine tütarrakkudesse 2
niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu
Kuid on ka võimalik, et ma oma vabadust ja vastutust ei kasuta, sel juhul on meil tegemist ebanormaalse inimesega. Kuid seegi inimene on ja jääb inimeseks. Isegi oma vabadusest loobudes võtab ta teatud positsiooni oma olemasolu suhtes. Ta on ka siis oma olemasolu eest vastutav.8 Siin tekib küsimus, kas inimene on ainuke elusolend? Siiski mitte. On ka teisi mõtlevaid organisme, kes võiksid kuuluda sinna rühma, kes eksisteerivad. Kuigi inimene on siiski kõige arnenenum liik, elutsüklis tähtsaim lüli, peaks nimetatud ,,eksistentsiks" saama öelda kõiksuguste hingavate organismide kohta. Siin tekib nüüd lahkheli, kas erilisus on arenenud mõistus ehk siis inimene või piisab ainult elus olemisest. Heideggeri põhjendus, miks just inimesed, need olevused, kes teavad, et nad on olemas, kuuluvad mõiste alla nagu ,,eksisteerima", on väga hästi põhjendatud. Tema tõlgendus sellel teemal on nii tõetruu, et ise võib-olla ei tulekski taolise lahenduse peale. 3
(Botaanika II) 3. KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED. * Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE) * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus. * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid.
Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel
(DAA) on leitud ja HCV on välja ravitav haigus tänapäeval. 1 Sissejuhatus Hepatiit C viirus (HCV) on positiivse RNA-ga üheahelaline viirus.(1) Genoom kodeerib 3-me struktuur (core, E1, E2), ioonkanali (p7) ja 6-t mittestruktuurset valku (NS2, NS3, NS4A, NS4B, NS5A ja NS5B). Neil valkudel on roll HCV sisenemise/replikatsiooni/väljumise osas rakus ja seega on need potentsiaalsed antiviraalsete ravimite ründepunktid. HCV paikneb oma elutsüklis vaid tsütoplasmas seega latentsust ei esine ja haigus on välja ravitav. Viimane ei välista uuesti nakatumise võimalust.(6) Üle maailma sureb HCV tagajärjel igal aastal umbes 399000 inimest. (7) Peamised ülekandeteed on seotud verega. On võimalik ka vertikaalne ja seksuaalsel teel levik. Eristatakse 6 genotüüpi.(1)Umbes 60% nakatunud genotüüp ühega.(12) 60-70% juhtudest on asümptomaatilised.(1) Enamus nakatunutel areneb krooniline infektsioon, mis võib umbes 20
niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu
(kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused
jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel eoslad (2n) -> eostega eelrakud (2n) -> kaks jagunemist (spoorne meioos) -> eos ->... Sõnajalgtaime vegetatiivsed organid: lehed, vars, juured. Eostaimedel vaheldub elutsüklis kaks staadiumi: sporofüüt ja gametofüüt 1) Sporofüüt iseloomustab diploidsus, eoslate olemasolu, 2) Gametofüüt iseloomustab haploidsus, haploidsete sugurakkude olemasolu. Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1) Paljunemisüksuseks on erilised üherakulised struktuurid. 2) Ühel vanemorganismil tekib palju eoseid 3) Eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 4) Eoste idanemisvõime kestab mitu aastat keskmiselt 102-3aastat
pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid
28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
