(Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest sagedamini mitmetesse nakkushaigustesse. 20. Kuidas eristatakse nukleiinhappeid?
(Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad, antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon, rakumembraanis esineb valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. ( Inimesel aitavad keelel olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset ) Energeetiline ülesanne ( valkude täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi elutegevuseprotsessides ) 19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle tagajärjel. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. . HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest sagedamini mitmetesse nakkushaigustesse. 20. Kuidas eristatakse nukleiinhappeid? Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid : desoksüribonukleiinhape (DNA) ja
need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured Juuremügarad: Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, kusjuures taim omastab vabanevaid aineid. Bakteritel on võime omastada(siduda) mulla õhu lämmastikku, mida nad kasutavad ära oma elutegevuseprotsessides. Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid
annaabi.ee 
