Üldine Teatriajalugu I
Prantsuse 19. sajandi teatris kehtisid kummalised
puritaanlikud komblusnõuded. Kurtisaanide elust laval ei räägitud. Klassitsistlikul laval polnud
näiteks lapsi. Pärast jätkub see teatris, variserlikkus. Ei tohtinud lavale tuua teemat nagu
abieluväliselt sündinud lapsed. DUMAS ,,Vallaspoeg" - valus teema. ,,Härra Alfons" - rikaste
naiste kulul elava meesterahva tüüp. Võib öelda, et Dumas' poeg lähendas teatrit eluliselt
valusate teemadega. Avas teatri suletud olnud elutahkudele. Ta tegi seda kõrgel kunstilisel
tasemel. Teatud mõttes ta valmistas pinnast ette naturalistidele, kuigi hiljem Zola ütleb, et
Dumas nihutas lubatavuse piiri kuid sellega muutus piir veel teravamaks. Dumas kirjutas elu
lõpul, et lavalisi tinglikkusi tuleb austada, et tema jõudis nende kujutamises viimase võimaliku
piirini. Naturalistid ei kavatsenudki seal pidama jääda, piire tuli ignoreerida ja edasi minna.
Naturalistid lõhkusid neid piire, ignoreerisid neid
annaabi.ee 
