Üks heategu päevas tagab hea une
ebatavaline aidata teist inimest mitte millegi eest. Inimestel on vaja kõik, mis nad teistele
teevad arvestada rahaks, kuid nad võiksid teha ka midagi, mis tuleb südamest. Rahal pole nii
suurt väärtust kui tundel, mille me saame teist aidates.
Kui nii jätkub, siis ei saagi kunagi eksisteerida heategude tegemist. Kuni inimesed pole
muutnud oma ellusuhtumist. Ma ei taha väita, et kõik inimesed on sellised. On ka inimesi,
kellele heategude tegemine on saanud justkui elusviisiks. Tavaliselt on nendeks inimesteks
need, kellel on palju vaba aega, aga alati ei pruugigi see nii olla. Näiteks tean ma ühte eakat
prouat, kes on juba kõrges vanuses, tema on oma südameasjaks võtnud kodutud kassid ja
neile peavarju pakkumise. Mõnikord ma mõtlen, kuidas mõni inimene saab teha nii palju
heategusid ja samas mõni ei suuda korda saata ühtegi heategu. Kas selles on süüdi kasvatus
või inimeste saamahimu, seda ma ei tea. Inimesed võiksid heategijatest eeskuju võtta ja
annaabi.ee 
