vanemaealistel inimestel ja see avaldub suurekoldelise ajuinfarktina. Mitmekoldelise vaskulopaatia korral esinevad peavalu, palavik, psüühilised hälbed ja koldelised ärajäämanähud; selle olemuseks on aju kotikaal- ja subkortikaalosa isheemilised ja hemorraagilised infarktid. Aktiivse nakkusprotsessi esinemist kinnitab vöötohatise viiruse IgM ja IgG antikehade leid seljaajuvedelikus. Vöötohatise ennetamine Vöötohatise ennetamiseks kasutatakse nõrgestatud elusvaktsiini. Vaktsiini manustatakse üks annus (0,65 ml). Vaktsiin taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse vanemaealistel inimestel. Vaktsineeritakse järgmisi inimesi: · 50 aasta (ja eeskätt 60 a.) vanused inimesi sõltumata sellest, kas neil on olnud vöötohatise ägenemist või mitte. Märkus. Vaktsiini võib manustada krooniliste haigustega (näiteks südamehaiguste ja diabeediga) inimestele. Ei vaktsineerita järgmisi inimesi: 1
Genoom segmenteerumata. Ümbrises on seostumisvalk hemaglutiniin-neuraminidaas HN. Viirus replitseerub tsütoplasmas, sisenevad sulandumisel, väljuvad pungumisel. Indutseerivad rakk-rakk sulandumist, põhjustades multituumseid hiidrakke. Levik respiratoorsete piisakestega, algatavad hingamisteede infektsioni. Paljusid sümptomeid põhjustab rakuline immuunsus, mis on ka infektsiooni kontrollis määrava tähtsusega. Mumpsiviirus põhjustab ägedat healoomulist parotiiti. Esineb riikides, kus elusvaktsiini kasutatakse (koos leetrite ja punetistega), harva. Virulentsus. Põhjustab rakkude lüütilist infektsiooni. Algab ülemiste hingamisteede epiteeli infektsiooniga, parotis infitseerub vireemia või Stenseni juha kaudu. Viirus levib testistesse, munasarjadesse, kilpnäärmesse ja teistesse organitesse vere kaudu. KNS-i (eriti ajukelmete) infektsioon esineb 50% infitseeritutest. Sümptomeid põhjustab peamiselt põletikuvastus. Immuunsus on eluaegne. Virioni inaktiveerib kuivus, hape
Esineb rohkem arengumaades: Iraanis, Türgis, Pakistanis. Arenenud riikidesse levivad saastunud villaga ja nahkadega. Ka Eestis on siberi katku olnud. Viimane inimese haigestumine registreeriti 1968 a. Professionaalsesse riskigruppi kuuluvaid inimesi (veterinaarid, nahavabrikute töölised) vaktsineeritakse. Et inimesed ei nakatuks tuleb siberi katku surnud loomade laibad matta vähemalt 1.8 m sügavusele või põletada. Koduloomi peab vaktsineerima (kasutatakse elusvaktsiini avirulentsetest tüvedest). Inimeste puhul kasutatakse surmatud vaktsiini. Kinnaste ja kaitseriietuse kandmine ka aitab. B. anthracise virulentsusfaktorid. 1. Paks glutamiinhappest koosnev kapsel, mis takistab fagotsütoosi. 2. Valgulised eksotoksiinid (tursetoksiin ja letaalne toksiin).Valguline nn. Protective antigeen osaleb poori moodustamises, mis vahendab toksiini jõudmist rakku. Toksiini PA (protective antigen) subühikud agregeeruvad raku pinnal eelpooriks. Sellega
annaabi.ee 
