tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on lihtsustavad ning sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms suhtes. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima vastavaid elustrateegiaid, käitumisstiile, suhteid teistega. Arusaam mehelikust mehest ja naiselikust naisest on aja jooksul muutunud. Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega, on lastega kodune, julgedes samas tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam alavääristavalt või pilkavalt õrnemat sugu meenutavaks. Naised töötavad tänasel päeval tippjuhina ja teenivad seejuures suuri summasid. Samuti ei ole tänases ühiskonnas kuidagi erakordne kohata naist, kes lõhub puid, istub traktori rooli taga või
omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms. suhtes. Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud viimastel sajanditel seoses traditsioonilise töö- ja võimujaotusega naiste ja meeste vahel. Põhiliseks soorollide eristajaks on olnud avalik ja kodune sfäär, millest esimeses domineerisid mehed, teises - pere- ja kodutööde eest aga vastutasid naised. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima teatud elustrateegiaid, käitumisstiile ja suhteid teistega ning peegeldavad ja põhjustavad sugude erinevat staatust ühiskonnas. Seega ei pruugi inimene valida enda jaoks õiget ametit või surub enda tahtmised alla, kuna ühiskond ei aktsepteeri seda valikut. Soostereotüüpsed ootused vanemate ja teiste täiskasvanute poolt algavad juba imikueast. Tüdrukuid peetakse väiksemaks, vaiksemaks, häbelikumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, poisse nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana
Funktsionaalsete iseärasuste kogu. Kasvuvorm – geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide järgi taime elutsükli erinevate faaside ajal. MacArthur ja Wilson (1967) R-strateegia suur järglaste arv ja suhteliselt väike ressursside paigutamine ühte järglasse (järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed). r-strateegid on üldiselt lühiealised ja levinud kasvukohtades, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised.
täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused. Sisemiste arengutegurite alusel eristatakse eri elustrateegiaid (kuidas jaotab elusorganism ressursse, r- ja K-strateegiad (r populatsiooni kasvu kiirus; K keskkonna mahutavus)) r-strateegia: suur kasvukiirus, lühike eluiga, suur järglaste hulk, madal vanemlik hool, hea levimisvõime, madal arvukuse sõltuvus tihedusest, näiteks umbrohud ja närilised K-strateegia (järjepidev): väike kasvukiirus, pikk eluiga, väike järglaste hulk, kõrge vanemlik hool, halb levimisvõime, kõrge arvukuse sõltuvus
Funktsionaalsete iseärasuste kogu. 2.Kasvuvorm geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. 3.Elustrateegia olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide järgi taime elutsükli erinevate faaside ajal. 4.Funktsionaalne rühm mingi tunnuse või tunnuste komplekti poolest sarnased liigid. Miks sellised funktsionaalsed tüpoloogiad? Kui on vaja kirjeldada taime elukäiku, ennustada liigi hakkama saamist mingites uutes tingimustes vmt, siis on üksikute tunnuste kaudu liigi kirjeldamine oluliselt töömahukam kui üldise tüpoloogia abil.
annaabi.ee 
