riietusesemeid, kalosse, kindaid, nööri jms.), et mitte sattuda ise pinge alla. Pärast inimese vabastamist pinge alt tuleb kannatanule anda viivitamata esmaabi ning välja kutsuda arst. Kui elektrilöögi tagajärjel on lakanud hingamine ja pulss, tuleb kannnatanu kiiresti värske õhu kätte toimetada, asetada selili, vabastada kaelus ja teha kustlikku higamist (suust-suhu meetodil) vaheldumisi südamemassaaziga. Elustamiskatseid tuleb jätkata kuni arsti saabumiseni. (Minu teada koha peal ikka ABC ja nii 20 minutit ning kui jalgu alla ei võta, siis läheb haidele söödaks). Kui kannatanu hingab ja pulss töötab, tuleb ta soojalt kini katta ning oodata arsti saabumist, kes määrab edaspidise ravi. Ühelgi juhul ei tohi kannatanu liikuda ega tööd jätkata, sest kuigi pärast elektrilööki rasked sümptomid puuduvad, võib ta seisud edaspidi halveneda. 50. Kuidas liigitatakse tööruume elektriohtlikuse järgi?
põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Seletamatud aspektid Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt. Sellised aspektid sunnivad ümber lükkama praegusi oletusi selle kohta, et miks ikkagi tekivad surmalähedased kogemused. Need aspektid on selle nähtuse juures kõige raskemini seletatavad jooned ja sellepärast ei saa kuidagi surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju illusioonideks. Neid aspekte arvestades saab tulla ainult sellisele järeldusele, et teadvus on tõepoolest võimeline inimese kliinilise ( ja seega ka bioloogilise ) surma ajal närvikoest eralduma.
Mõlemates leerides on nende paikapidavuseks välja pakutud veenvaid kaitseargumente, mida me nüüd ka järgnevalt lähemalt vaatame. Reaalne kehast väljumine Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt. Sellised aspektid sunnivad ümber lükkama praegusi oletusi selle kohta, et miks ikkagi tekivad surmalähedased kogemused. Need aspektid on selle nähtuse juures kõige raskemini seletatavad jooned ja sellepärast ei saa kuidagi surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju illusioonideks. Neid aspekte arvestades saab tulla ainult sellisele järeldusele, et teadvus on tõepoolest võimeline inimese kliinilise ( ja seega ka bioloogilise ) surma ajal närvikoest eralduma.
tegelikult nende aju ise. Need aga näitavad seda, et teadvus on vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. 3.1.2.7 Seletamatu aspekt Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt. Sellised aspektid sunnivad ümber lükkama praegusi oletusi selle kohta, et miks ikkagi tekivad surmalähedased kogemused. Need aspektid on selle nähtuse juures kõige raskemini seletatavad jooned ja sellepärast ei saa kuidagi surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju illusioonideks. Neid aspekte arvestades saab tulla ainult sellisele järeldusele, et teadvus on tõepoolest võimeline inimese kliinilise ( ja seega ka bioloogilise ) surma ajal närvikoest eralduma.
annaabi.ee 
