liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada ka poollooduslike koosluste puhul - lillerikastel aasadel või paepealsetel loodudel.
paljusid eluvaldkondi ühendav edasiarendus. Kui varem piirdus haruldaste ja ohustatud liikide kaitse sageli sellega , et nad kuulutati seadusega looduskaitse all olevaks ja määrati kindlaks nende kahjustamise või hävitamise eest makstav trahvisumma, siis praegu sellest enam ei piisa. Liike ei ole võimalik kaitsta, tundmata põhjalkult nende eluviisi ja kaitsmata kooslusi, kus nad saavad elada. Samas ei saa kaitsta eluskooslusi, tundmata ökoloogilisi seoseid neis ning üldisemaid keskkonna- ja majandustegureid, mis neid mõjutavad. 10 Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on näiteks praegu oluliseks erinevuseks see, et liikide, koosluste ja üksikalade kaitseks koostatakse kaitsekorralduskava, millega määratkse kindlaks liigi edasikestmiseks vajalikud tingimused ja tegevused nende tingimuste loomiseks. 11
Põhjuseks eelkõige see, et seal enam ei karjatata loomi ega niideta heina. Samuti on rannaniitudel muutunud veerežiim. Elupaikade hävides on ka kõre suurelt osalt oma endiselt levikualalt kadunud. Meretuulte põhjustatud soolase vee üleujutamistega, sellega et rannaniidud on märjad alad. Sobilikum lindudele. Roostik probleemiks lindudel – kurvitsalised. 5. Antropogeense tekkega – inimtekkelised – kooslused. - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada ka poollooduslike koosluste puhul - lillerikastel aasadel või paepealsetel loodudel
annaabi.ee 
