..". Alliteratsioon ja assonants: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas" (,,Teadlase elu"), ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus" (,,Mälukaotus") Üks luuletustest (,,Kompositsioon") haakub kahjuks paljude inimeste elusaatustega, nii ka vahel minu omaga. ,,Hooletus ees. Õnnetus keskel. Õpetus taga". Minu eluga haakub luuletusega ,,Libe", mis räägib, et jääl sabakondile kukkumine on väga valus ja ka ise nii jääl kukkunud. Minu hinnangul on luuletuses ,,Enesest ja teistest" lüüriline isik tema ise. Ta tegeleb enda sisse vaatamisega ja võrdleb ennast teistega.
Uhtki vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind juhatada." Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured. Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas- tanúd paljusid linnu, kuid sellist, mille tanavatel poleks uhtki kerjust ja mille aidad oleks koik vilja tais, polnud ta nainud. Ta oli tuttav lugematute inimeste elusaatustega, Dli kohanud oma nagemustes palju rahulolevaid mehi ja naisi, kuid nende rahulolu Dli alati riailine. Tarvitses neil jaada AIVARJORGENSON ilma maisest varast ja nad istusid tuhas ning niisutasid teetolmu oma pisaratega. Ta ei olnud kohanud kedagi, kelle paevade korjamise t66 annaks teadmise maailma aravoitmisest. "Su jutt on ilus ja linn, millest sa raagid, erineb koikidest, millest ma kuulnud olen. Aga iitle, hea isand, kuj kaugel on su tootatud linn?"