13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoones- tusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. Asend, kaugus ja suurus: 0,5 – 1 km laiune (maks 2 km) loodus- ja kultuurmaastiku vöönd tihe-asula hoonestatud osa ümber. Ulatub kuni 2 km kauguseni elurajoonidest. Sisu ja kasutamisvõimalused: võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsa-massiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: kasutuspark, lähimatka, tervisejooksu, suusatamise ja mängu alad ning loodus-
hulgaliselt süsihappegaasi. See soodustab soojuskiirguse neeldumist atmosfääris ja kogu maakera kliima soojenemist nn kasvuhooneefekti tõttu. Külmade alade mandri- ja mägiliustikud võivad hakata sulama, põhjustades maailmamere veetaseme tõusu ning rannaäärsete tihedalt asustatud piirkondade üleujutamist. Elukeskkonna kahjustajateks on ka tööstuse ja transpordi põhjustatud müra ja vibratsioon. Seetõttu püütakse rajada uued tööstuspiirkonnad ja suured liiklusmagistraalid elurajoonidest eemale ning eraldada müraallikad elamutest heli peegeldavate kaitseekraanidega. Veekogude reostust põhjustavad peamiselt tööstusettevõtted, aga ka laevad. Tööstuse mürgised heitveed võivad tappa jõgedes-järvedes kõik elava. Laevade katastroofide tagajärjel reostub ookeanide pind naftasaadustega. Õhuke õlikiht on surmavalt ohtlik veelindudele, kuna õliste sulgedega linnud ei suuda enam õhku tõusta. Põldude üleväetamise tõttu satuvad väetisejäägid veekogudesse,
standardile EN 550i 1 iiįi u,rt.r. įra*.ū Vastavalt kõrįsagedusliku häirepinge iseļoomust alļärņevalt' 13 kahte seadmete klassi' Talitluskoha jär'gi eristatakse eenraļ asuvates piirkorrdades Klass A: Seadnred, rnis võivad töötada kõikjal elurajoonidest tööks eiurajoonides' Klass B: Seadnred, mis on kolraldatud iseļoonru järgi eristatakse: Genereeritava kõrgsagedusvoolu ,madalsageclrrslikkesagedusnruurcįureid,nrilletalitlusegakaasnebkakõrgsageciusļikrt puļsilaitrsmodLrĮatsioon), julrtivtrse Įeel (nt. saged,"Į,,',.rundtrri energia .aurro,,rin* į
Sellega kaob mulla loomulik funktsioon. Sellel alal ei toimu enam orgaanilise aine produktsiooni, kaob aineringe. Inimkonna arenedes on selline protsess loogiline ja vältimatu. WCS (World Conservation Strategy) ja WSP (World Soil Policy) programmi SOS (Save Our Soils) järgi tuleb vähendada viljaka maa kasutamist ehitamiseks mitmekorruselised majad, ehitamine maa alla, mitmekorruseline liikumine (teed), satelliitlinnad (tootmispiirkond elurajoonidest lahus). Ei tohiks ehitada maju keset põldu, vaid vähem viljakale maale. Üks elektripost lülitab välja 2 m2 maad. Degradatsioon on ka põhukuhjade jätmine põllule paljudeks aastateks. Karjäärides pööratakse kogu maa pahupidi. Kaevanduste laed langevad sisse, mille tagajärjel muutub reljeef ja veereziim. Lääne- ja Põhja-Eestis kivide korjamisega suurenevad kivikuhjad. Eestis on üle 1 milj. ha kividega risustatud maid.
annaabi.ee 
