ja ideaali, mille teenistuses nad on või millele vihjavad. Pärast 5 aastast ideedeõpetus uurimist saadetakse need senini vaid teoreetiliselt õppinud inimesed maailma, inimeste ja asjade ,,koopasse". Üldistused ja abstraktsioonid on väärtusetud kui neid ei suudeta reaalsuses rakendada. Las meie õpilased lähevad ellu igasuguse soosinguta. Nad peavad võistlema ärimeestega, kõvapäiste individualistidega, jõu- ja kavalusinimestega. Peavad õppima eluraamatust endast. Ja see viimane kõige teravam katse peab kestma 15 aastat, mille käigus kindlasti murduvad ka mõned täiuslikuks peetud õpilased ja need, kes kadalipust läbi tulevad on 50. aastased ennastusaldavad, kained, ilma oma õpetlase edevusest ja relvastatud tarkusega. Neist peavad saama riigivalitsejad, automaatselt- ilma valimiste teeskluseta. Sest läbi kasvatuse ja katsete on juba valik tehtud ja silmas tuleb pidada, et kõigil oli võrdne võimalus seda katsumust alustada
Ja miks mitte lisada aastakümnete pikkuse viibimise vangikongis, teadmata, kui kaua see kõik veel kestab, ent siiski üsna selgesti adudes, et lahenduseks on suure tõenäosusega surmaotsus. Romaani lõpuks sobib siis teadagi peategelase surmasaatmine. Ja ometi – kõik need lõputud kannatused ei mõju kokkuvõttes masendavalt. 1 Sama artikli teoreetilisema küsimuseasetusega versioon on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 11/2006, lk. 863- 874. Kaptenkomandör Batrian loeb oma eluraamatust ridu: Sa pead kannatama, palju kannatama. Sa pead talumatult palju kannatama, et sinust saaks... ... NÄGIJA PILKASES PIMEDUSES. 2 Ilmselt on tegemist romaani moraalse sõnumi kokkuvõttega: kannatustel on oma eesmärk, nad teevad nägijaks, hajutavad pilkase pimeduse. Sama moraali edastab ka romaani pealkiri: sõnajalaõis kivis on nägija pimeduses, romaan asetab kivi ja elu vastamisi, Batriani valu ja kannatused eristavad teda kaasaegsete kivistunud eludest
Tarkusel on kaks põhimõõdet, s.o teadmised, ideede tundmine ja suutlikkus hinnata ideede (kui ideaalide, täiuslikkuse kehastuste) alusel nähtava maailma olukordi. Valitseja peab valdama kõrgeimat õpetust hüvest. Valitseja peab olema kursis muutlike arvamustega, ent tundma tõelist olemist ja tõde. Pärast viieaastast filosoofia õppimist peavad väljavalitud eliiti kuulujad laskuma alla inimeste ja asjade ,,koopasse", õppima edasi eluraamatust endast. Need, kes niimoodi karmid viisteist aastat vastu peavad, need saavad riigivalitsejateks. Kas õigluse idee kohaselt üles ehitatud polises võiksid ka naised olla valitsejad? ,,Politeia"s leiab Platon meeste ja naiste vahel erinevuse vaid füüsilises jõus. Ent see ei ole valitseja isikuomadustes oluline. Seega targad (= ülimalt hüvelised) naised nagu ka mehed võiksid võrdväärselt riiki juhtida. Tollast poliitilist praktikat arvestades oli seesugune
annaabi.ee 
