enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavõrd harva, et järelduste tegemine ei oleks õige. Siiski tunduvad nad olevat külmakindlamad kui hiigelelupuu. Nagu eelpool mainitud, on elupuudest enim levinud harilik elupuu, siis keskendutaksegi järgnevalt hariliku elupuu kirjeldamisele. Harilikule elupuule sobivateks kasvukohtadeks on parasniisked saviliivad. Elupuu talub hästi äärmustemperatuure ning lühiajalist põuda. Pikemaajalist põuda ning liiga kuiva ja püsivalt liigniisket mulda talub halvasti. Talvise põua suhtes ei ole tundlik. Ei vaja eriti viljakat mulda. Keskmise valgusnõudlikkusega, kuigi paremini kasvab täisvalguses. Hästi talub linnatingimusi
roguskisse (niinest riie), kottriidesse. Kate võetakse maha kevadel lume sulamisel, pilvisel päeval, vähehaaval. Kõigepealt vabastatakse kuuseokstest, siis koristatakse saepuru tüve ümbert, kuivad lehed, et lumi sulaks kiiremini (Seenemaailm 2011). Kosmeetiline hooldus Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Päästmatult suurena peab säilima ülekasvanud hekk. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab elupuu muuta tihedaks, aga mitte madalamaks. Elupuudest hekki pöetakse reeglina kord aastas - augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks. Ka soolopuid tuleks kergelt pügada, kui tegu on mitte väga ennast vormis hoidva sordiga
Elupuu kodumaal kasvavad puud 10-60 m kõrguseks (Hansaplant, 2011). Harilik elupuu ja tema mitmed sordid leiavad meie kliimas laialdast kasutamist tiheda igihalja ja vastupidava pügatava okaspuuhekina just seetõttu, et ta talub hästi kärpimist ning saastunud õhku, mida on linnaruumis väga palju. Väikesemõõdulistest okaspuuhekkidest on elupuuhekk ainus laiatarbeline võimalus Eesti kliimatingimustes. Kasutades erinevaid sorte, on elupuudest võimalik kujundada 0,5 – 2,5 m kõrguseid hekke. Püramiidsed, sammasjad, kerajad ja värviliste okastega elupuusordid on suurepäraselt sobilikud soolo- ja rühmataimedena koduaedades ning haljasaladel. Elupuu on samuti ka väga väärtuslik puit, millel on suur mädanemiskindlus ning teda on hea töödelda (Hansaplant, 2011). 33.1 Tagasilõikamine Peale heki istutamist tuleb taimedel kõik ladvad 10-20cm tagasi lõigata. See soodustab külgmiste
tingimustes ideaalselt. Elupuu kodumaal kasvavad puud 10-60 m kõrguseks [5]. Kasutamine Harilik elupuu ja tema mitmed sordid leiavad meie kliimas laialdast kasutamist tiheda igihalja ja vastupidava pügatava okaspuuhekina just seetõttu, et ta talub hästi kärpimist ning saastunud õhku, mida on linnaruumis väga palju. Väikesemõõdulistest okaspuuhekkidest on elupuuhekk ainus laiatarbeline võimalus Eesti kliimatingimustes. Kasutades erinevaid sorte, on elupuudest võimalik kujundada 0,5 – 2,5 m kõrguseid hekke. Püramiidsed, sammasjad, kerajad ja värviliste okastega elupuusordid on suurepäraselt sobilikud soolo- ja rühmataimedena koduaedades ning haljasaladel. Elupuu on samuti ka väga väärtuslik puit, millel on suur mädanemiskindlus ning teda on hea töödelda [5]. Tagasilõikamine Peale heki istutamist tuleb taimedel kõik ladvad 10-20cm tagasi lõigata. See soodustab
Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi. Kangas eemaldatakse tavaliselt aprilli teisel poolel või kui maa on sulanud (Hortes 2013). Eraldiseisvaid elupuid võiks kinni katmisega kaitsta ka lumevajutuse eest. Selleks tuleks moodustada näiteks roigastest kaitsekoonus või mähkida neile ümber mõni kiht võrku (Calmia 2013). 3.1.4. Kosmeetiline hooldus Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Hekki pöetakse reeglina kord aastas augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk tihedamaks läheks. Ka soolopuid tuleks kergelt tagasi lõigata kui tegu pole ennast väga vormis hoidva sordiga. Nii muutub puu tihedamaks ja kenamaks. Madalate vormide puhul pole tagasilõikamine nii oluline (Calmia 2013). 3.2. Picea abies Harilik kuusk 3.2.1. Kirjeldus
annaabi.ee 
