Kunst avab tee maailma mõistmisele
Millest ta
koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad
tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie
maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen
püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale
samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm
nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid
näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe
ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha
rohkemgi kui mõni maadeavastaja, kuid see on võimatu, naiivne ja vale. Kes tahab midagi
saavutada, peab oskama ennast piirata