Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida. Kokkuvõte
teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale. 2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade «väljasuremisele». Leibkonna liikme netosissetulek 2001. aastal oli Harju maakonnas 33 000 krooni, mitmetes Lõuna- Eesti maakondades alla 20 000 krooni. 3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 45%, 2001 48,3%, 2002 52,8%. 4
kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul. Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida. Ökoloogiline tasakaal
enamik elanikkonnast selle nimel ka pingutab ja saadavaid hüvesid naudib. Kui absoluutne enamus sellesse panustab ehk kui ühiskond on sidus, siis on võimalik jõuda olukorrani, kus ühiskond tegutseb kooskõlaliselt, mis ongi kolmandaks eesmärgiks. Reaalses elus tähendab see tegutsemist ühiselt sotsiaalelu valdkondades, kus probleem on püsinud juba mitmeid aastakümneid - põlvkonniti edasikanduv vaesus, hariduslik tõrjutus ja elupiirkondade mahajäämus. Sidusust võib selgitada ka läbi innovaatilise ning loomingulise ühiskonna, mis aitab noorel ja haritud põlvkonnal end just Eestis tõestada. Viimane ning neljas eesmärk on ökoloogiline tasakaal. See keskne tingimus ütleb, et tasakaal peab valitsema nii aineringetes kui ka energiavoogudes. Põhifunktsiooniks on ressursside ja looduskeskkonna selline haldamine, et ka tulevastel põlvkondadel oleksid samaväärsed võimalused.
annaabi.ee 
