vahetada põdraga, kuid seda ainult suuruse poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu. Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju. 2 Elutee kulgemine Punahirv on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see võib olla kuni 800ha. Suhtlevad hirved mökitamise teel. Indlevad pullid möirgavad ja emased mökitavad. Oluline on ka visuaalne suhtlemine, nt `'sabapeegli'' esile toomine toimib hoiatussignalina. Sigimisperioodil eritavad emasloomad lõhnanõret. Jooksuaeg on neil septembri lõpust novembrini. Sel perioodil korraldavad isasloomad
esimesena jõuab, see saab endale, kaks liiki koos ühel saarel ei esine Kui saarte suurus ja isolatsioon on tähtsamad o Pesastunud liikide muster Kui biootilised interaktsioonid on tähtsamad o Malelaua muster o Osad liigid vaid suurtel saartel o Osad liigid vaid liigivaestel saartel o Ohtruse kompensatsioon o Nisside nihked elupaik läheb natuke teise kohta (nt valib selle elupiaga mis talle parasjagu meeldib (mis sööki tahab) (elada puuvõrades vb) Evolutsioon saartel · Allopaatriline liigiteke · Isolatsioon varieeruv o Filipiinide saarestik o Guajaana mägismaa · Korduv vikareerimine e. ,,liigipump" justkui pumpab liike juurde Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus (kiivi uus-meremaal, moad uus-meremaal(väljasurnud) o Ei ole vaja olnud lennata