Küsimused ja ülesanded lk 147 1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii s...
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esi...
docstxt/1287583791119139.txt
Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
laiemalt kõigis selle avaldustes. (Tall 2012 : 12) 9 KOKKUVÕTE Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. 10 VIIDATUD ALLIKAD 1. Inimese areng. Hariduskeskus. [http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/? INIMESE_ARENG] 14.04.2014. 2. Inimese elukaar ja selle perioodid. Miksike. [http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm] 14.04.2014. 3. Leuska, A. 2010. Arengupsühholoogia. [http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html] 14
Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna. Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised: · Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude. · Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku.
kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida. Kindlasti on veel teistsuguseid vaateid surmajärgse elu suhtes, kuid suuresti on need siis eelmainitute modifikatsioonid. Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid. 2) Mitmed juhtumiuuringud kinnitavad, et mõned inimesed mäletavad teiste inimeste eludetaile ja tunnevad tugevat sidet endi isikuga eelmistest kehastustest. 3) Jumal on õiglane, nii toimib karma seadus. Kaasasündinud anded on eelmise elu töö vili. Laps ei sünni täiesti puhta lehena, tal on sünnist alates oma iseloom. 4) Elu maa peal on meie-taolistele olenditele parim kasvukeskkond. Vastu: 1) Reeglina me ei mäleta tavaliselt eelmistest eludest midagi.
harjutustele. RÜHIHÄIRED on selja ja kaelavalude tekkes olulisel kohal. Nad tingivad luude, lihaste, sideaparaadi, diskide ja liigesepindade ebaühtlase koormatuse, mille tagajärjel lihased väsivad, vereringe halveneb ning inimene tunneb end ebamugavalt. Tekivad orgaanilised muutused, kujuneb välja haiguslik seisund, mis aastatega süveneb. Sageli saavad rühihaigused alguse lõdvast kehahoiakust. Eriti koormavad eluperioodid selgroole on: 1. kasvuetapp 2. koolimineku aeg 3. raske füüsilisele tööle asumine (kontoritöö - sundasend) 4. rasedus 5. haigused 6. vananemine 7. traumad LIHASPINGED on oluliseks põhjuseks, miks selg või kael hakkavad valutama. Lihaste ja sideaparaadi normaalse taastumise võtete hulka kuuluvad venitused, lõdvestamine, puhkus, mediteerimine (kui lõdvestus), kiropraktika, massaaz ja raskematel juhtudel kolm esimest päeva
vaimuhaiglas nagu ka raamatu peategelane. Uurimistöö on käsitletud Paulo Coelho elukäiku ja raamatu ,,Veronika otsustab surra" tegelasi ja tegevustikku. Uurimistöö koostamisel kasutasin Interneti ja raamatu ,,Veronika otsustab surra" abi. 3 1.Paulo Coelho Paulo Coelho sündis Rio de Janeiros 24. augustil 1947. Kirjaniku kirevat elulugu iseloomustavad keerulised eluperioodid. Coelho on viibinud teimselisena mitemeid kordi vaimuhaiglas, seotud hipiliikumise ja musta maagiaga. Enne lõplikku pühendumist kirjutamisele töötas ta ajakirjanikuna ja teatridirektorina. Coelho on kirjutanud ka näidendeid ja laulusõnu Brasiilia muusikutele. Peale 34. sünnipäeva otsustas ta oma edaspidise elu pühendada kirjutamisele. Pärast palverännakut 1987.aastal kirjutas Coelho ,, Palverännaku", kus ta kirjeldas oma kogemusi kokkupuutes erakordsega tavalises elus
.....................................................................................16 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................19 2 1. Paulo Coelho Paulo Coelho sündis Rio de Janeiros 24. augustil 1947. Kirjaniku kirevat elulugu iseloomustavad keerulised eluperioodid. Coelho on viibinud teimselisena mitemeid kordi vaimuhaiglas, seotud hipiliikumise ja musta maagiaga. Enne lõplikku pühendumist kirjutamisele töötas ta ajakirjanikuna ja teatridirektorina. Coelho on kirjutanud ka näidendeid ja laulusõnu Brasiilia muusikutele. Peale 34. sünnipäeva otsustas ta oma edaspidise elu pühendada kirjutamisele. [3] Pärast palverännakut 1987.aastal kirjutas Coelho ,, Palverännaku", kus ta kirjeldas oma kogemusi kokkupuutes erakordsega tavalises elus
· M. Csikszentmihalyi flow e kulg. Inimene elab kahes reziimis: 1) flow tegustemine, toimetamine jm, inimene ei mõtle, ta on nö voolavas elus sees; 2) inimesele saab tema ise mureks ja probleemiks, kui ta sellest voolust välja astub. Kulgemisest väljumine juhtub tavalselt siis, kui väljast poolt surutakse inimesele peale mingisugune informatsioon või hinnang tema enda kohta. Tema kohaselt on kõge õnnelikumad eluperioodid, mil endale ei pea üldse tähelepanu pöörama. Liigne tähelepanu iseendale, liigne võrdlemine on halb. · enesekaitse edu tähtsustamine, ebaedu unustamine. Identiteet · Identiteet kui tervikkonstruktsioon iseendast. Püsitunnused, millega inimene ennast kategoriseerib indiviidi ja rühmaliikmena. Identiteeti ei saa valida, ei saa muuta nagu enesehinnangut.
hospitaliseerimisi. Sündmus-ajaloo kalendriga esittakse KI-le mõned suured teemad nt elukoht, töö, ning palutakse identifitseerida kuu ja aasta sündmustele. Aja jooksul konstrueeritakse KI täielik elumuster. Milline on autobiograafilise mälu peamine ülesehitus (struktuur/tasemed)? Autobiograafilises mälus on eriestatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad eri pikkusega perioodidel: - Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus väike; põhiteema või põhiemotsioon igal perioodil - Korduvad või kestvad sündmused – kuni kuu - Spetsiifilised sündmused – kuni tunde. Hierarhia tipus olev materjal kaob kõige vähem, allpool rohkem. Vanad inimesed mäletavad tõenäoliselt kõige paremini mälestusi 10-15 aasta eest või 15-25 eluaasta vahel. Kui täpne on autobiograafiline mälu? Võib olla hea kuid enamasti mitte detailides.
vahel ahistav. Vanur vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust ja kaasaelamist. Surma lähenedes on märgatavam mida inimene usub. Hulk uurimistulemusi näitab, et inimesed usuvad elu jätkumist teispool surma nii või teisiti, isegi siis, kui patsient ei ole olnud usklik. Suremise eri teooriad aitavad aru saada millised suremisega liituvad reaktsioonid surijal tekivad. Surm on siiski ülimalt individuaalne juhtum, milles ei ole üldisi seaduspärasusi. Tundub, et seda mõjutavad varasemad eluperioodid ja nendes saavutatud suhtumine nii elusse kui ka surma. Üldiselt on teadvustanud surmahirmu vanuritel vähem ja noortel rohkem. Põhjus on muuhulgas selles, et eakad inimesed on oma elus mitmeid kordi kohtunud surmaga ja ka pidanud loobuma paljudest asjadest, näiteks halvenenud tervise tõttu. Sellised asjaolud on nad pannud leppima oma elu ajalikkusega ja surma paratamatusega. Kui sureva haige surmahirm on väga suur tuleneb see varasemal eluperioodil esinenud ahistusest.
võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - Autobiograafiline mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine autobiograafilisest mälust võtab keskmiselt rohkem aega mis viitab sellele et mälestusi rekonstrueeritakse, need ei ole hetkega kättesaadavad Struktureeritud? Autobiograafilises mälus eristatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad erineva pikkusega perioodidel: - Eluperioodid – meeles kõige paremini kuna kattuvus on väike; põhiteema või põhiemotsioon igal perioodil - Korduvad v kestvad sündmused, kuni kuu - Spetsiifilised sündmused, kuni tunde Hierarhia tipus olev maerjal kaob kõige vähem, allpool vastavalt rohkem Kui paluda vanematel inimestel genereerida mälestusi vastuseks mingile sõnale siis kõige tõenäolisemalt pärineb mälestus 10-15 aasta seest või 15-25 eluaasta vehtl Peaaegu midagi ei meenutata 0-5 aastast
I tüüpi ellujäämuskõver iseloomustab populatsioone, kus noorisendite suremus on väike kuid vananedes suremise tõenäosus aina kasvab. II tüüpi ellujäämuse puhul on igal vanusegrupil võrdne tõenäosus hukkuda. III tüüpi ellujäämuse puhul on suremus suurim noorte isendite puhul ja muutub vanusega väiksemaks. Tegelikkus on muidugi keerulisem ja enamasti kipuvad ellujäämuskõverad olema lainelised. Sealt saab näha, millised eluperioodid on liigile kriitilised. Mõnel liigil on suremus suur nii noorte kui vanade isendite puhul. See võib tuleneda kiskjate survest, mis on suur just noortele ja vanadele. Suurenenud suremus võib ette tulla ka perioodidel, kus isendid peavad rändama või võitlema elupaiga või sigimispartneri pärast. 27. Elustrateegiad, K- ja r- kui äärmused? Elustrateegiad Ellujäämuskõverad näitavad, kuidas populatsioon säilitab oma arvukust. I tüüpi kõveraga
1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
