Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks 9. millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvad/ohustavad tegurid? 10. eesti sisalikuliigid: levik, ohustatus, bioloogia 1
1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia
puhul, mille arvukus ulatuslikult kõigub. Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab? PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid peab koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik (ka biotoop). Spetsialist - spetsiifilise nõudlusega liik. Nt saab mõni lehetäiliik toituda üksnes teatud liiki taimest ja mõni lepatriinuliik süüa ainult teatud liiki lehetäisid. Generalist - on suure tolerantsusega ja vähenõudlik liik. Vastandub spetsialistile. Killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks
kasulikuks nende liikide puhul, mille arvukus ulatuslikult kõigub. 7) Milliseid andmeid kasutatakse pop-i elujõulisuse analüüsis ja kuidas neid saab? PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid pea koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. 6. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik e eluase e habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; selliste tingimustega ala. Ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, paljuneda ja ellu jääda. Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda.
annaabi.ee 
