Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Charles Louis de Montesquieu:
riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Aadlilt võeti tagasi riigi poolt annetatud maad, millega käisid kaasas ka talupojad. Talupoegade elu muutus paremaks
reisikirju milles teravmeelselt arvustati prantsuse seltskonnaelu ja isegi kuningat. Tema suurim teos on ,,Seaduse vaimust." Tema arvates pidi kehtima võimude lahususe põhimõte ehks kõik kolm võimu pidid olema eraldatud. Pidi olema Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim, sest siis takistab üks võim teist omavolitsemast. Tema põhimõte on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. Voltaire naeruvääristas oma töödes elupahesid eriti katoliku kirikut. Ta sattus oma teoste pärast isegi paar korda vanglasse ja lõpuks saadeti ta riigist välja ning ta teosed hävitati. Rosseau kuulsaim teos oli ,,Kas teaduse ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse
lahususe põhimõtet. Seadusandliku nind täidesaatva võimu tasakaalustajaks nägi ta sõltumatut kohtuvõimu. Ka Võltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Ta lootis, et valgusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonna paremaks muuta. Voltaire võitles ka katoliku kirikuga, seistes eelarvamusliku mõtlemise vastu. Tema meelest oli ka oluline, et inimene lähtuks loodusseadustest. Oma teoses "Filosoofilised kirjad", naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks oli ka katoliku kirik. Ta sattus oma kirjatööde pärast korduvalt vanglasse ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt hoopis välja. Lõpuks määras valitsus tema teose avalikule põletamisele. Ta oli öelnud "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Mõnda aega viibis Voltaire Preisimaa valgustusmeelse kuninga Friedrich II õukonnas. Saksamaa kameralistid otsisid aga vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldine heaolu
Levinumad zanrid: Proosa tegi eriti kiire arengu Inglismaal ja Prantsusmaal, tekkis filosoofiline romaan või jutustus. Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel (nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest.
Johann Georg Herder. Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose 1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.htm 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Valgustusajastu 4 ,,Filosoofilised kirjad" avalikule põletamisele. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Ta on öelnud ,,Kui harimatu
rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust, valgustajadeks haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. · Rousseau- kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus, nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes, oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist, ideaalne riigikord vabariik · Voltaire- naeruvääristas mitmesuguseid elupahesid, eriliseks naerualuseks katolik kirik, pidas vajalikuks vabastada mõistust usulisest eelarvamusest · Kant- valgustuse olemuseks on isemõtlemine, valgustus eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiklikkusel ja vabadusel · Lock- ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel, ühiskondlik lepe- kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi
Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Kasutati loodus- ja täppisteduste saavutusi. Rousseau leidis, et kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus. Nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes. Idealiseeris looduslähedust. Oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Ideaalseks riigikorraks peab vabariiki. Voltaire naeruvääristas oma teostes mitmesuguseid elupahesid. Eriliseks naerualuseks katoliku kirik. Pidas vajalikuks vabastada mõistust usulistest eelarvamustest. 9 Kant valgustuse olemuseks on isemõtlemine. Valgustus oli eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit. Loomulik õigus rajaneb
annaabi.ee 
