Paul Pinna
1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise
lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp
koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma
nimele au, kuid Pinna ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja
impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku
elunautlemisse, kus ei puudunud seltskondlik hiilgus, rahakad sõbrad ja hommikuni kestvad olengud.
Samal ajal säilitas Pinna tohutu töövõime: ta lavastas igal hooajal kümneid tükke, lõi neis kõigis kaasa,
lahendas teatri majandusküsimusi ja tegeles veel paljude muude asjadega.
1927 läks Rahvateater pankrotti ja Karl Jungholz kutsus Pinna "Estoniasse". Siin muutus Pinna
mängulaad tõsisemaks, ta loobus osaliselt senistest ülepakkumistest. Enamat süvenemist võimaldas ka