Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Mitmekülgset ja huvitavat inimest tutvustab Anton Hansen Tammsaare oma epopöa ,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia algab Andrese ja Krõõda asumisega Vargamäele, kus mehel tekib omamoodi konflikt elunautlejast suurmaaomaniku Pearuga, kes hakkab oma pahelise iseloomu ja käitumisega suuresti mõjutama kõiki peategelasi ning tagatipuks muutub ka muidu töökas ja aus Andres õigust tõele eelistavaks riiukukeks. Tegelikult võib teose peategelasi pidada ka tolle aja või lausa tänapäeva inimese prototüüpideks, kuna nende iseloomuomadused ei ole sugugi eluvõõrad meie ühiskonnas. Alati leidub neid, kes üritavad kasu lõigata töökate inimeste
III loomeperiood ~1870-1901 Reekviem (luuletaja Manzoni mälestuseks) 1874. Töötab ümber "Don Carlost". Kavatseb kirjutada ooperit "Lear" Shakespeare'i järgi, aga loobub. 1887 (Verdi on 74-aastane) valmib eelviimane ooper "Othello" (Shakespeare'i järgi), tohutu menu. Libretist Arrigo Boito on ka ise helilooja (ooper "Mefistofeles"). 1893 viimane ooper "Falstaff" (Shakespeare'i ajalookroonika "Henry IV" ja komöödia "Windsori lõbusad naised" järgi, mõlemas esineb elunautlejast rüütel Falstaff). Verdi hilisooperid on õigupoolest muusikadraamad, aga mitte wagnerlikus tähenduses või Wagneri mõjudega. Need on itaallase Verdi arengu tipp- ja lõpp-punkt. "Othellos" peaaegu puuduvad lõpetatud numbrid (v.a. näit. Desdemona laul pajust IV v.), ooper koosneb pideva tegevus- ja muusikaarenguga stseenidest. Vokaalpartiis palju deklamatsioonilisust, sõna eriti tähtis. Orkestripartii arvestab küll alati lauljaga, ent muusikaline põhimaterjal ja selle arendamine on
annaabi.ee 
