tulemuste võrdlemine ja hindamine 9. Karjääri planeerimise stiilid (4) oportunistlik passiivne, inimnene ootab võimalusi/pakkumisi, kui võimalus tuleb, teeb kiire ja pealiskaudse analüüsi. Positiivne: inimene oskab kiiresti analüüsida. Negatiivne: kui pakkumisi pole Tallinna Ülikool piisavalt, ei pruugi ta edasi liikuda, jääb lõksu oma passiivsusesse. Elumuutustest lähtuv - inimene pole ise valimud seda stiili, elu on kuidagi andnud selle talle. Selle stiiliga käivad üldiselt kaasas negatiivsed emotsioonid, sest olukord on elu poolt peale sunnitud. Inimene saab aru, aga ikkagi on negatiivselt meelestatud. Need inimesed suudavad teha kompromisse, teevad endaga kokkuleppe, et uus olukord on ajutine, nt välismaale kolimine elukaaslase pärast. Inimene mõtlen, et 3-4 a pärast on tal
Vale viis: parima lähima varjandi valik, otsustus ühe/paari kriteeriumi alusel, lihtsama/kättesaadavama variandi valik, teiste mõjutusel. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (4) – oportunistlik – (väliset juhitud) passiivne, inimnene ootab võimalusi/pakkumisi, kui võimalus tuleb, teeb kiire ja pealiskaudse analüüsi. Positiivne: inimene oskab kiiresti analüüsida. Negatiivne: kui pakkumisi pole piisavalt, ei pruugi ta edasi liikuda, jääb lõksu oma passiivsusesse. Elumuutustest lähtuv - inimene pole ise valimud seda stiili, elu on kuidagi andnud selle talle. Selle stiiliga käivad üldiselt kaasas negatiivsed emotsioonid, sest olukord on elu poolt peale sunnitud. Inimene saab aru, aga ikkagi on negatiivselt meelestatud. Need inimesed suudavad teha kompromisse, teevad endaga kokkuleppe, et uus olukord on ajutine, nt välismaale kolimine elukaaslase pärast. Inimene mõtlen, et 3-4 a pärast on tal uus otsustamise aeg, sest siis lõpeb elukaaslasel tööleping
keskkonda ja vähendavad vastastikuse adaptatsiooni võimalusi. Elussüsteemid (inimesed üksikuna ja gruppides) peavad püüdma säilitada head kohanemist oma keskkonnaga. Me kõik vajame rahuldavaid sisestusi (näit. infot, toitu, ressursse), et end säilitada ja areneda. Kui transaktsioonid rikuvad adaptiivset tasakaalu, järgneb sellele stress, mis põhjustab probleeme meie vajaduste ja võimete ning keskkonna vahelises kohandumises. Stress tekib: ● elumuutustest (arengumuutused, muutused staatuses ja rollis, eluruumi ümberkorraldamine) ● keskkonna survest (ebavõrdsed võimalused, karm ja vastutulematu töökoht) ● interpersonaalsetest protsessidest (ekspluateerimine, vastuolulised ootused). Nagu väidab ka kriisiteooria, ei tekita kõik võimalikud stressi põhjustavad sündmused tegelikku stressi. Kas stress tekib või ei. sõltub isiklikest ja keskkonna teguritest, aga eriti
annaabi.ee 
