Lambakasvatus
Keskmine karja suurus on suurenenud viimase 10 aasta
jooksul 10 lamba pealt 40ni. Ligikaudu 60% lammaste üldarvust asub suuremates kui 100-
pealistes karjades. 2001. aastal oli suuremates karjades ainult 14% lammastest. Peamine
lambakasvatuse suund on lambaliha tootmine, sealt laekuvad 85% lambakasvatuse
sissetulekutest. Eestis on olukord hetkel, kus lambaliha viiakse välja. Eksporditakse eelkõige
Türki, aga ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse (Holland, Saksamaa). Liha viiakse välja
elulammastena. Eesti lambaliha tarbimine ei ole kõrge. Lambaliha tarbimine ühe inimese
kohta oli 1938/39 kõrge u 7 kg. Eesti iseseisvumise ajal 1991 oli lambaliha tarbimine 1,4 kg
ühe inimese kohta. 2000. aastal oli 0,25 kg inimese kohta ja 2010. aastal 0,6 kg. Euroopa
Liidu keskmine tarbimine on 3 kg inimese kohta.
Ekspordil loomi ei tapeta saatjariigis, vaid tellijariigis. Türgis on see nt seotud usuliste
küsimustega.
Lambakasvatussaaduste turg on olnud väga hüplik ning ebakindel
annaabi.ee 
