Kirjandusteooria
informatiivsus väheneb. On ka kokkuleppelisi koode, nt. lühendid. Hääliku tasandil
vaadatakse, millist osa sõnast suudab vastuvõtja tajuda/ära arvata. Luuleteksti puhul võiks
arvata, et äraarvamine kergem häälikuharmoonia, riim (mida me ootame), kuid Ivan
Fonangy katse näitas vastupidist, kus ühe luuletaja pealkirjadest oli välja lugeda 40, kuid
ajalehtede pealkirjadest 60%+. Paari luulerida võib lahti seletada pikalt, võttes sealt uut ja uut
infot.
Mis küsib elulahkmel heitlik maru!
Kuid sina enesele annad endast aru.
Ja olgu öö kuitahes pikalt pime
Sa otsaeest ei pühi oma nime.
Puulehtki vaatab valgust, vajub vette
Koos teistega. Ja siiski omaette.
(Betti Alver)
Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged
ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs
sümbolid nt. Visnapuu luules).
Tekst, kontekst, intertekstuaalsus.
Lad. k (põiming texere
annaabi.ee 
