2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE Karjääri planeerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus sa hindad oma kohta tööalases elus, otsustad, kus sa tahaksid olla, ja teed vajalikud muutused, et sinna jõud (Karjääri planeerimine, 2010, lk 12). Kitsamalt võttes võib karjääri planeerimist mõista kui arengu, liikumise, tegevuse või tõusu kavandamist ühe kokreetse elukutse või organisatsiooni raamides. Laiemalt hõlmab karjääri planeerimine aga nii elukutsevalikut, koolitust, asumist tööellu, tööalast karjääri, eneseteostust, pensionile jäämist ja tegevust pensionipõlveski. Et tööelu on tihedalt seotud teiste eluvaldkondadega, on tähelepanu all ka erinevad inimsuhted, harrastused ning perekond. Elukutsevalik, mida vahel käsitatakse karjääri planeerimise sünonüümina, moodustab sellest olulisema osa. Sellest lähtudes võib karjääri planeerimist kirjeldada ka lihtsalt kui enese ettevalmistamist tööleminekuks ja
Samuti on valdkonna arengut mõjutanud psühholoogiateaduse tase ja arenguvõimalused riigis. Psühholoogia viljelemine ja õpetamine kõrgkoolides on andnud vajaliku ettevalmistusega spetsialiste ning määranud ära paradigma, mille alusel valdkonnaga seotud inimesed oma tegevust korraldavad. 21. sajandil on karjääri mõiste märgatavalt laienenud ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab sõna karjäär eneseteostust, elukutsevalikut, astumist tööellu, koolitustel osalemist, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski.Tööle lisaks on tähtis elukestev õppimine, hobid, suhted lähedaste ning iseendaga. Karjäär kujuneb erinevate valikute käigus, mida inimesed elu jooksul teevad see on isiklik teekond, mis on küll mõjutatud keskkondlikest teguritest, kuid peamiselt on siiski inimese enda loodud. Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö
See annab eelise teiste tööotsijate ees. Koosta kaaskiri. Valmistu töövestluseks põhjalikult. (http://tugiee.wordpress.com/2010/07/15/karjaari-planeerimine/ ) 9 KOKKUVÕTE Tänapäeval mõistetakse karjääri all inimese elukestvat arengut ja teed, mis saab alguse juba lapseeas ja millega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess. Karjäär hõlmab nii elukutsevalikut, astumist tööellu, haridust, täiendkoolitusi kui ka hobisid ja eneseteostust. Niisiis mõjutab karjääri planeerimine inimese elu tervikuna, olles tihedalt seotud erinevate elurollide ja teiste mõjuritega. Kui jätad oma elu juhuse hooleks, muudad oma elu loteriiks. Täielik karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme, et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.
politiilise platvormi/programmi poolest! Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi! Kasvatusest ei pea loobuma millised on lapse huvid, väärtused ja harjumused sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. Kokkuvõtteks Isiksus mõjutab: inimeste tervist ja ka eluea pikkust sotsiaalseid suhteid eelistusi, hoiakuid ja väärtusi elukutsevalikut jpm. Isiksus on tähtis! Ekstravert v introvert? aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja tundeid, jätab oma mõtted ja tunded sageli enda teada,armastab suhelda ja teistega koos olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile tegevusele,kaldub tegutsema impulsiivselt
1. Karjääriplaneerimine Karjääri planeerimine on elukestev tegevus. Karjäär ei tähenda ainult tööalaselt kõrgemale liikumist, vaid kõiki elus olevaid rolle. Karjääri planeerimine on elu- ja töökogemuste seeria. Lisaks tööle on väärtuslikud indiviidi huvid, oskused, väärtused, elustiil, suhted lähedastega ja iseenda tundmine. Karjääriga tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess ning seda ei ole võimalik ette planeerida lühikese aja vältel. Karjäär hõlmab elukutsevalikut, koolitusi, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning pensionipõlve tegevusi. Täielik karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.1 D. E. Super vaatleb kutselist arengut sünnist kuni pensionile minekuni. Kasvamine kestab 14.nda eluaastani. Rolliotsingud hõlmavad katsetamise perioodi, siirdeperioodi ning
Seda tuleb teha lapse huvides. Tuleb leida endas uut elujõudu. Peab leidma üles oma positiivsed küljed. Võimalus tegeleda joogaga, mediteerida, lemmikraamatute lugemine jmt. Lahutus üle elatud, peaks seda analüüsima ja püüdma sellest õppida. Toetust on võimalik leida professionaalidelt ja lähedastelt. Karjääriõpetus 1. Mis on karjäär? Karjäär on tee, mis algab juba lapseeas. Karjäär hõlmab nii elukutsevalikut, koolitust, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski. 2. Miks inimesed töötavad ja vahetavad töökohti? Tänasel päeval eeldab konkurentsivõimelisena püsimine töötajalt valmisolekut pidevalt õppida ja areneda. Karjääritee valikul tuleb sul uurida võimalusi, kuidas oma plaanid ellu viia teades, et muutused töömaailmas on pidevad. Tihti on põhjuseks ka parem palk või soov õppida midagi uut. 3
Seda võidakse vaadata kui 13 aastaselt algavat ja täiskasvanueaga, 20. 25. eluaasta vahel lõppevat. See on üleminekuperiood lapse täiskasvanustsõltuvusest täiskasvanu iseseisva eluni. Nooruses areneb inimene seesmiselt iseseisvaks ja ühiskond esitab talle uued ülesanded. Vanemad ja kool ootavad vastutustunnet, kriitilisust, iseseisvaid otsustusi, elukutsevalikut, edu õpingutes jne. Kool ja kasvatus on kuidagi pikalt kinni täiskasvanute juhitud tegevustes. Omaalgatuslikule ja ühisvastutusega tööle ei ole ruumi jäetud. Noor peab tegutsema koolis antud reeglite kohaselt, õppima ettenähtud õppeaineid ettenähtud järjekorras jne. Kodu poolt määratakse kojutuleku ajad ja ajakasutus. Noore vaba aja veetmist kontrollitakse
annaabi.ee 
