....................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40.
tähtsuse 8. Nikolai Lunin- vajalike toitainete teooria,avastasid vitamiinide tähtsuse 9. Amandus Adamson- üks eesti kunstile aluse panijaid,seotud riigivapi kujundusega, “Russalka” kuju tallinnas 10. Karl August Hermann- üks üldlaulupidude juhte,helilooja(“Kungla rahvas”), asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat. 11. Georg Lurich- üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast 4.Millised olid 1905. aasta revolutsiooni peamised põhjused? 1) Verine pühapäev 2) Sügav majanduslik kriis 3) Vene-Jaapani sõda 5.Milline kasu tõusis eestlastele 1905. aasta revolutsioonist? Loodi Eesti esimene eestlastest partei ERE (juht Jaan Tõnisson), eestlased said kõva poliitilise kogemuse. 6.Mis tõestab, et Eesti oli üks vene impeeriumi arenumaid piirkondi?
....................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40.
Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimetatele ja kurtidele, võtme koolid (sarnased ettevalmistumis koolid kolledziks), põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on kokku surutud noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajanduslikud ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, teisejärgu õppetajate kool, teisejärgu tehnikakool ja teisejärgu elukutseline kool), ja mitmesugused kõrgemahariduse asutused (koosneb tavalisest ülikoolist ja kõrgkoolist, elukutselisest kõrgkoolist ja lühiajalisest kutse ülikoolist). Hariduse saamiseks on Hiina süsteemil olemas püramiid; ressurside nappuse tõttu on kõrgharidus raske saada, õpilaste arv kõrgemal tasemel kahaneb tunduvalt. Kuigi pärast 1949-dat aastat toimus oluline areng põhihariduses, saavutused teiseastme- ja kõrghariduses ei olnud nii head. Vaatamata sellest et valitsusel on haridussüsteemi üle mõjuvõim, on Hiina kommunistlik partei korraldanud haridust aastast 1949. Partei saavutas avatud
poole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjas tekitatud kahju hüvitama., välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Tal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ning raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000st elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa territooriumist jäi 15ks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati Reini demilitaliseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Uusi riike tekkis
väljapoole riigipiire. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Reparatsionide suurust rahuleping siiski ei määranud. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid,tangid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid sajast tuhandest elukutselisest sõdurist. Osa saksamaa territooriumist jäi 15-daks aastaks liitlaste oupatsiooni alla. See ala hõlmas breeni jõe vasakut kallast ja viiekümne laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati reini demilitariseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Pariisi rahukonverentsil koostati aastal 1919-1920 rahulepingut ka saksamaa endiste liitlastega austria-ungari keisririik lakkas olemast. Pälvinud kaksikmonarhia asemele
Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad... relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laiust vööndit jõe paremal kaldal nimetatud piirkond kuulutati Reini DE militariseeritud tsooniks kus Sakslastel ei tohtind olla sõjavöge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka endise liitlastega Austri-ungari keisri riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki - Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia.
* Danzig kuulutati Poola-Tolli piirkonda kuuluvaks Vabariigiks. * Nenek anti esialgu liitlasriikide valdusse, kuid 1923 hõivas selle Leedu * Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa 15ks aastaks * Võitjate kätte läksid saksa asumaad * Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks ja ta pidi hüvitama tsiviilelanikele tekitatud kahju * Saksamaal oli keelatud suured sõja ja allveelaevad * Saksa relvajõud võisid koosneda sajast tuhandest elukutselisest sõjaväelasest Osa Saksa territooriumist jäi 15 aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See oli Reini demilitariseeritud tsoon, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ja kindlustusi. Sakslased pidasid Versailles' lepingut ebaõiglaseks ja selle tühistamist oma esmaseks ülesandeks. Sakslased süüdistasid oma hädades Weimari vabariigi juhte, kes rahulepingule alla kirjutasid. 20nda aasta kevadel üritati Saksamaal korraldada sõjaväelist riigipööret.
Kaotas mitu miljonit sakslast ja väga paljud jäid elama väljaspool Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsoone (kahjutasud). Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000 elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa teritooriumist jäi 15. aastaks liitlaste okupatsooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. See piirkond kuulutati Reini demilitariseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Rahulepingut sõlmiti ka Saksmaa eelmiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehho-Slovakkia.
annaabi.ee 
