veterinaariakorüfee ja rahvusvahelise mainega hobusetundja Hakon Westermarek, maakonna juhid , naaber- ja sõprusmajandite esindajad. Jaan Jaago mälestuskivi 6. juunil 1887. a. sündis Tartumaal Luunja vallas Sääsekõrva külas popsi talus Jaan Jaago. Noorelt hakkas ta spordiseltsis"Aberg" tegelema maadlusega. Sihikindlad treeningud viisid noormehe peagi kuulsate maadlejate ridadesse. Alates 1910. aastast võistles ta elukutselisena. Ajavahemikus 1913-1930 võitis J. Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Aastatel 1941-45 viibis J. Jaago fasistlikus Dachau koonduslaagris. Vabanenult tegutses kuulus atleet Saksa Tal oli kindel soov naasta Eestisse, kuid südamerabandus lõpetas elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn Tallinnas Metsakalmistu mulda
Eesti esimene olümpiavõitja vabamaadluses oli Osvald Käpp Amsterdamis 1928. Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud. Johannes Kotkas oli valitsev Euroopa meister 28 aastat järjest (19381966). Seegi on maailmarekord. 4 EESTI MAADLEJAD, KES ELUKUTSELISENA ON VÕITNUD SUURVÕISTLUSE Aleksander Aberg Georg Hackenschmidt ReinholdHeinrich Heuer Jaan Jaago Oskar Kaplur Georg Lurich Aleksander Schneider Gustav Vahar Karl Veimann EESTI MAADLEJAD, KES ON AMATÖÖRINA VÕITNUD SUURVÕISTLUSE MEDALI Kalju Liiva Georg Baumann August Englas Georg Hackenschmidt Oskar Kaplur Nikolai Karklin Martin Klein Johannes Kotkas Karl Kullisaar Albert Kusnets Osvald Käpp Rudolf Loo Olaf Luiga Voldemar Mägi Heiki Nabi Ago Neo Kristjan Palusalu Edgar Puusepp
elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks. Ja nii Ekke ka tegi. Kui etenduse aeg oli käes, said
1987- jun N Liidu MV kriteeriumis 4. Koht + jun Eesti meister krossis + Eesti meister 100km meeskonnasõidus + Eesti meister50km paarissõidus+ Eesti MV mitmepäevasõidus 2. koht. 1988- Eesti meister grupisõidus + Balti mere maade Sõpruse velotuuril võiduka Eesti meeskonna liige. 1990- Eesti MV pronks tänavasõidus + etapivõit Post Giro velotuuril. 1991- etapivõit amatööride Taani velotuuril 1991- 91- Prantsusmaa amatöörklubis ACBB. 1993- 6 UCI võitu elukutselisena. 1994- 4 UCI võitu. 1995- 5 UCI võitu. 1996- 1 UCI võit. 1997- 9 UCI võitu. 1998- 16 UCI võitu. 1999- 18 UCI võitu (sh Tour de France' il) + Prantsusmaa karikavõistluste võit esimese väljamaalasena. 2000- 13 UCI võitu (veebruaris UCI maailma edetabeli edukaim) + Prantsusmaa karikavõistlustelt 3. koht. 2001- 18 UCI võitu (sh Tour de France' il) + Prantsusmaa karikavõistlustelt 3. koht, Eesti meister 2002- 2 UCI suurvõitu võitu (sh Tour de France' il), Eesti meister