tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare
muud seal võib olla /…/ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige kursi leiab, ja jätkab oma mõttekäiku) Kuid veidigi järele mõeldes on igaühele selge, et kõigi nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus “mis see on?”, ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse “mis on õigus?” Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: “Mis on õiguse olemus
samastatud vaaraodele, kuid vajadus hoolitseva kaaskonna järgi nõudis ka nende õukondlaste palsameerimist. Nimetatud tava võeti jõukate inimeste poolt üle ning levis kõigisse ühiskonnakihtidesse, kuni lõpuks marineeriti ka vaeseima egiptlaste keha vähemalt naatriumoksiidis. Mumifitseerimine muutus viimistletuks alles Uue Riigi ajal. Oma "Ajaloos" jutustab Herodotos mitmesugustest mumifitseerimisviisidest: "Seal on inimesi, kes tegelevad mumifitseerimiskunstiga elukutseliselt. Kui nendele inimestele tuuakse surnukeha, näitavad nad omastele muumiamudeleid, mis on loomutruult värvitud. Nad kinnitavad, et see on täiuslik mumifitseerimismeetod, kui mitte arvestada seda, mida kasutab jumal. Siis näitavad mumifitseerijad omastele teist, vähemväärtuslikku ja odavamat viisi, ning lõpuks kolmandat meetodit, mis maksab kõige vähem. Mumifitseerijad selgitavad kõike ja küsivad siis, millisel viisil tuleb surnut töödelda. Inimesed, kes surnu on
Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist, ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise geisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, kes pidi sõjaga tekitaud kahju hüvitama. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigus omada suuri sõja ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid, tankid ja raske- kahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000 elukutseliselt sõdurist. Osa saksa territooriumist jäi 15a liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati reini demilitariteeritud tsooniks, kus saksalstel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Aastail 1919-1920 sõlmiti ka rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki- Austria, Ungari ja Tsehho- Slovakkia
olustik ei ole kindalt paika pandud; tegevus on sageli ulmeline; ekspresiivne sõnakasutus). Romaan ,,Purpurne surm" (inimesi tabab imelik haigus, nakatuvad ainult mehed). Novellikogu ,,Vastu hommikut" (realistlikud; paneb inimesed piirsituatsiooni). Novell ,,Libahunt" (tõlkis Kitzberg tragöödia läti keelde; tegevus toimub soos). Romaan novellides ,,Toomas Nipernaadi" (rändab Eestis; Nipernaadi on elukutseliselt kirjanik; nipernaadilikkus on kujunenud omamoodi mõisteks; tahab olla vaba). Romaan ,,Karge meri" (elu väikesaarel; oletatavalt Ruhnu saar). Romaan novellides ,,Ekke moor" (Gailitile meeldis panna imelikke nimesid; Ekke kallim on Enekem; Ekke läheb kogu maailma rändama; peab teose vältel erinevaid ameteid; on leidnud oma lahtised allikad st. et kodus on ikka kõige parem). Järgmised teosed kirjutas Rootsis (eelmised Eestis kirjutatud)
vaid Osirisega samastatud vaaraodele, kuid vajadus hoolitseva kaaskonna järgi nõudis ka nende õukondlaste palsameerimist. Nimetatud tava võeti jõukate inimeste poolt üle ning levis kõigisse ühiskonnakihtidesse, kuni lõpuks marineeriti ka vaeseima egiptlaste keha vähemalt naatriumoksiidis. Mumifitseerimine muutus viimistletuks alles Uue Riigi ajal. Oma "Ajaloos" jutustab Herodotos mitmesugustest mumifitseerimisviisidest: "Seal on inimesi, kes tegelevad mumifitseerimiskunstiga elukutseliselt. Kui nendele inimestele tuuakse surnukeha, näitavad nad omastele muumiamudeleid, mis on loomutruult värvitud. Nad kinnitavad, et see on täiuslik mumifitseerimismeetod, kui mitte arvestada seda, mida kasutab jumal. Siis näitavad mumifitseerijad omastele teist, vähemväärtuslikku ja odavamat viisi, ning lõpuks kolmandat meetodit, mis maksab kõige vähem. Mumifitseerijad selgitavad kõike ja küsivad siis, millisel viisil tuleb surnut töödelda
vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga 167 sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige kursi leiab, ja jätkab oma mõttekäiku) Kuid veidigi järele mõeldes on igaühele selge, et kõigi nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus "mis see on?", ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse "mis on õigus?" Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: "Mis on õiguse olemus?"" [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A
annaabi.ee 
