RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
nende õigusvõime tunnustamise osas ning seetõttu on konfliktid õigusvõime osas suhteliselt
haruldased. Välismaalaste õigusvõime (sm k oikeuskelpolisuus) võrdsustatakse reeglina oma
riigi kodanike või elanike õigusvõimega, st võimaldatakse välismaalastele õigusvõime osas
rahvuslik kohtlemine.
Eesti on välismaalaste suhtes loobunud rahvusliku kohtlemise printsiibist ning laiendanud
elukohaprintsiipi nii isikute õigus- kui teovõimele. REÕS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse
välisriigi füüsilise isiku õigusvõimele tema elukohariigi õigust. See eeldab välisriigi füüsilise
isiku elukohariigi tuvastamist lex fori alusel ning siis isiku õigusvõime tuvastamist tema
elukohariigi õiguse alusel.
Kuivõrd õigusvõime tekib reeglina elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga (TsÜS § 7 lg 2), siis
on nt teadmata kadunud isiku puhul oluline ka tema õigusvõime lõppemise fakti
annaabi.ee 
