Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja teisendada summa ühtsesse valuutasse. Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. OECD püüab heaolu mõõta materiaalsete, elukvaliteedi ning jätkusuutlikkuse näitajatega. Heaolu mõõtmiseks on kasutusele võetud 11 näitajat. Elukvaliteeti hindavateks näitajateks on tervis, töö- ja pereelu ühitamine, haridus, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine ja kodanikkond ning subjektiivne heaolu. Inimeste heaolu tagavad loodusvarad, majandus- ja inimkapital ning sotsiaalkapital.
valitsuse suurus, omandiõiguse kaitse, legaalse raha kättesaadavus, kaubandusvabadused, krediidiregulatsioon, tööturu paindlikkus ja ettevõtluskeskkond. ÜRO ja Maailmapank kasutavad kogurahvatulu (GNI – gross national income) ostujõu pariteedil põhinevat (purchasing power parity, PPP) näitajat. Rahvatulu erineb sisemajanduse kogutoodangust eelkõige piiriülese majandustegevuse arvestamise poolest. SKT on territooriumikeskne, rahvatulu aga elukohakeskne mõõdik. Esimesel juhul lähevad arvesse kõik tulud, mis on loodud mingi riigi territooriumil, teisel juhul aga vaid selles riigis elavate inimeste tulud, sõltumata sellest, kus need loodud on. Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Sihtasutus (IMD) koostab atraktiivsemate riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelit. Tabeli koostamiseks kasutab IMD 286 näita- jat ja riikidele antakse hinnang nelja konkurentsivõime faktori järgi:
annaabi.ee 
